Tähistagu Si jälle samaaegselt nii i-ndat tükki kui i-nda tüki pindala ning tüki Si mass olgu mi. Eelnevalt nägime, et väikese osapiirkonna Si korral: mi (Pi) Si Asendame materiaalse pinnatüki Si punkti Pi kontsentreeritud masspunktiga, mille mass on mi. (Piltlikult väljendudes, lükkame pinnatükil Si paikneva aine kokku punkti Pi.) Tehes sellise asendusoperatsiooni kõigi osapiirkondadega S1, S2, ...,Sn, saame n masspunktist P1, P2, ..., Pn koosneva süsteemi massidega m1, m2, ..., mn. Valemite põhjal avalduvad selle süsteemi masskeskme Pcn = (xcn; ycn) koordinaadid järgmiselt: n n ximi yimi i=1 i=1 xcn= Ycn= n n mi mi
rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks. 3) Lühiajaline välisjõu mõju –näiteks löök- peateljele ei muuda tema suunda, küll aga põhjustab tema kiire võnkumise tasakaaluasendi ümber. Neid võnkumisi nimetatakse nutatsiooniks. 2. Vurri kineetiline moment Vurri võib vaadelda kui N masspunktist koosnevat keha. Valime vurri ümber liikumatu punkti O pöörlevast vurrist masspunkti mi , mis asub punktist O kaugusel ri ja mille joonkiirus on vi vi ri mi vi o Joon 3 Kiirusega vi liikuva masspunkti mi iseloomustab kõige täpsemalt tema liikumishulk, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega ja mida joonisel kujutab vektor m i vi . Korrutades masspunkti liikumishulga
mille võrra vurr pöördub ajaühikus. Nurkkiiruse ühikuks on sek-1. Vurri pöörlemise suunda võib näidata noolega vurri pinnal. Põhiliselt aga kasutatakse vurri pöörlemissuuna tähistamiseks nurkkiiruse vektorit .s.o. noolt, mis kantakse vurri peateljele selliselt, et noole otsast vaadates näeme vurri pöörlemist vastupäeva. Nurkkiiruse vektorit tähistatakse kreeka tähestiku suure omegaga Ω. Vurri kineetiline momendi (liikumishulga momendi ) teoreem. Vurri võib vaadelda kui N masspunktist koosnevat keha. Valime vurri ümber liikumatu punkti O pöörlevast vurrist masspunkti mi , mis asub punktist O kaugusel ri ja mille joonkiirus on vi vi ri mi vi o Joon 3 Kiirusega vi liikuva masspunkti mi iseloomustab kõige täpsemalt tema liikumishulk, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega ja mida joonisel kujutab vektor mi vi . Korrutades masspunkti liikumishulga mi vi
annaabi.ee 
