sirgjoonelise liikumise korral? 186. Kuidas leitakse integreerimiskonstandid punkti dünaamika teise põhiülesande lahendamisel tasapinnalise liikumise korral? 187. Mida nimetatakse masspunktide mehaanikaliseks süsteemiks? Mehaanikaliseks süsteemiks nim masspuntide selliste kogumit, kus iga masspunkti asukoht ja liikumine sõltub kõigi ülejäänud punktide asukohtadest ja liikumistest. Lühidalt kui masspunktid üksteist mõjutavad. 188. Panna kirja süsteemi sisejõudude 2 omadust. 1) Kõikide sisejõudude geomeetriline summa on võrdne nulliga. 2) Kõikide sisejõudude momentide summa suvalise punkti või ka telje suhtes on võrdne nulliga. 189. Millist masspunktide kogumit võib nimetada mehaanikaliseks süsteemiks ja millist ei tohi nimetada mehaanikaliseks süsteemiks? Tohib, kui masspunktid mõjutavad üksteist, ei tohi kui ei mõjuta. 190
sirgjoonelise liikumise korral? 186. Kuidas leitakse integreerimiskonstandid punkti dünaamika teise põhiülesande lahendamisel tasapinnalise liikumise korral? 187. Mida nimetatakse masspunktide mehaanikaliseks süsteemiks? Mehaanikaliseks süsteemiks nim masspuntide selliste kogumit, kus iga masspunkti asukoht ja liikumine sõltub kõigi ülejäänud punktide asukohtadest ja liikumistest. Lühidalt kui masspunktid üksteist mõjutavad. 188. Panna kirja süsteemi sisejõudude 2 omadust. 1) Kõikide sisejõudude geomeetriline summa on võrdne nulliga. 2) Kõikide sisejõudude momentide summa suvalise punkti või ka telje suhtes on võrdne nulliga. 189. Millist masspunktide kogumit võib nimetada mehaanikaliseks süsteemiks ja millist ei tohi nimetada mehaanikaliseks süsteemiks? Tohib, kui masspunktid mõjutavad üksteist, ei tohi kui ei mõjuta. 190
vi ri mi vi o Joon 3 Kiirusega vi liikuva masspunkti mi iseloomustab kõige täpsemalt tema liikumishulk, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega ja mida joonisel kujutab vektor m i vi . Korrutades masspunkti liikumishulga mi vi raadiusega ri saame masspunkti mi liikumishulga momendi pöörlemispunkti O suhtes. Tähistades liikumishulga momendi tähega hi saame: Summeerime masspunktid m1 kuni mn 3. Maa pöörlemise komponendid. Maa pöörlemise kasulik komponent joon 7 Määramaks Maa pöörlemise rõht- ja püstkomponentide mõju vaba vurri pöörlemisele projitseerime need komponendid vaba vurri telgedele x ja y. Moodustagu vaba vurri peatelg x tõelise meridiaaniga nurga α. Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi ω 1 projektsioon vurri peateljele x võrdub:. 4 1 cos
ri mi vi o Joon 3 Kiirusega vi liikuva masspunkti mi iseloomustab kõige täpsemalt tema liikumishulk, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega ja mida joonisel kujutab vektor mi vi . Korrutades masspunkti liikumishulga mi vi raadiusega ri saame masspunkti mi liikumishulga momendi pöörlemispunkti O suhtes. Tähistades liikumishulga momendi tähega hi saame: hi=mi × v i × r i Summeerime masspunktid m1 kuni mn i=n i=n ∑ h i =∑ m i v i r i i=1 i=1 Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba
annaabi.ee 
