11.3 Rahva suhtumine Litzmann ja Sandberger olid ühisel arusaamal, et Saksamaa eesmärgid tuleb saavutada eelkõige poliitiliste vahenditega ja seeläbi võita kohaliku rahva sümpaatia. Eesti rahvas ei hakanud Saksa okupatsioonile vastu järgnevatel põhjustel: · Hirm eelnenud nõukogude okupatsiooni ees · Lääneriikide mitte sekkumine Eesti okupatsiooni · Saksamaa lubadus Eesti autonoomia saavutamisel 11.4 Repressiivpoliitika Julgeolekupolitsei juht Eestis vältis avalikku massiterrorit ja püüdis kõigile rakendavatele repressioonidele anda seaduspärase ilme. Eelkõige karistati kommuniste ja nende kaasajooksikuid. Repressiivpoliitika sisaldas: · Eesti elanike (kommunistide) vastu suunatud repressioonid · Teiste riikidee kodanike (juutide) vastu suunatud repressioonid Metsavennad alustasid kommunistide jne vangistamist Koonduslaagrid nimetati ümber töö- ja kasvatuslaagriteks (AEL) · Tallinna AEL · Tartu AEL · Murru AEL
Olulisemaks muutus see 1943 sügisest, kui liberaalne okupatsioonipoliitika Taanis oli ebaõnnestunud. Okupatsioonivõimude tegevus Eestis. Litzmann ja Sandberger olid sarnastel arusaamadel, et Saksamaa eesmärgid tuleb saavutada eelkõige poliitiliste vahenditega ja seeläbi võita kohaliku rahva sümpaatia Saksamaale. Repressiivaparaadi tegevus. Sandberger vältis avalikku massiterrorit ja püüdis kõigile rakendatavatele repressioonidele anda võimalikult seaduspärase ja eelkõige kommunistide ja nende kaasajooksikute vastase ilme. Repressiivpoliitika Saksa okupatsiooni ajal Eestis hukati või suri vangistuses 30000 tsiviilisikut ja sõjavangi. Eesti elanike vastu suunatud repressioonid teiste riikide kodanike vastu suunatud repressioonid Eesti elanikud
18 Elu viimaste, aastatel muutus Stalin üha paranoilisemaks ja kahtlustavamaks, ta plaanis seniste lähimate kaastööliste kõrvaldamistõMärgid näitavad, et Stalin kavandas III MS vallapäästmist, ims tema arvates pidanuks kommunismi võidule tooma kogu maailmas Stalinil oli nüüd tuumapomm, USA väed olid Euroopast peaaegu välja viidud, VM omad mitte, Stalin plaanis massiterrorit juutide vastu, et provotseerida Läänt ründama 5. märta 1953 – Stalin suri rabandusse 26. Sulaperiood ja stagnatsioon Stalini surma järel algas Kremlis võimuvõitlus Esialgu tõusid mõjuvõimsamaks julgeolekuülem Lavrenti Beria (teda kardeti, sest tal oli infot kõigi kohta), kes alustas Stalini pärandi lammutamist: o likvideeriti juhikultus, terror nõrgenes, inimesi hakati vabastama laagritest
annaabi.ee 
