aasta aprillis), mis oli teistele eeskujuks. Liiduvabariikide komparteid ei represseerinud rahvuslikke liikumisi, vaid töötasid nendega koos, kaotasid oma võimu ja mõju. Baltikumist lähtus uue liidulepingu (ümber)sõlmimise idee, mille Gorbatšov esialgu tagasi lükkas, kuid hiljem võttis ta selle riskantse stsenaariumi üle. Eestis tuldi esimesena välja isemajandamise ideega (26. septembril 1987), mis võitis populaarsust üle Liidu. Baltikumis kadus esimesena kompartei monopol massiteabes, kompartei kirjastustes hakati trükkima “mitteformaalseid” materjale ka teistele Liidu piirkondadele. Baltikumis iseseisvusid kompartei vabariiklikud organisatsioonid esimestena (Leedu KP kuulutas end NLKP-st sõltumatuks 19. det- sembril 1989). Balti saadikud esindasid rahvasaadikute kongressil Kremlis lääne- likku poliitilist kultuuri ja astusid liitu vene demokraatidega. Baltikumis (Leedus ja Lätis) kukkus jõukasutamine 1991. aasta jaanuaris läbi ja andis oodatule vastu-
omavalitsuste vara järelevalve, tehniline järelevalve ehk seire; järelevalve liigid teostamise iseloomu või viisi alusel: preventiivne, repressiivne, regulaarne ehk permanentne, irregulaarne, hõlmav, valikuline (väljavõtteline); järelevalve teostamise vorm - kontroll; ombudsman (Euroopa Ombudsman), parlamentide petitsioonide komiteed, ettekanne (raport), petitsioon, üldsuse järelevalve, valdkonnajärelevalve (tarbijakaitse süsteem), avalikustamine massiteabes. TEEMA 8. TEISED ORGANISATSIOONID - I RÜHM: KOHALIKUD OMAVALITSUSED; RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID; KULTUURAUTONOOMIA; KUTSEALADE OMAVALITSUSED; KIRIKUOMAVALITSUS- NENDE JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS § 1. KOHALIKUD OMAVALITSUSED - MÕISTE, JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, PÄDEVUS JA STRUKTUUR P. 1. MÕISTE Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike
- Välismaalaste kohalikul tasandil avalikus elus osalemise konventsioon (toob esile välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste (sh hääleõiguse) andmise printsiibi); - Regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta (eesmärk on regionaalsete ja vähemuskeelte säilitamine Euroopa kultuuripärandi unikaalse koostisosana, mis tähendab nende kasutamist õiguses, koolides, avalikus, kultuuri-, majandus- ja ühiskondlikus elus ning massiteabes. 5.2. nn pehme õigus (soft law) Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Võimuorganite Kongress on vastu võtnud hartasid, millel pole konventsiooni staatust. Tegu on nn pehme õigusega. Nt: Euroopa Linnaharta (defineerib kodanikuõigusi Euroopa linnades. Ta annab praktilisi suuniseid heaks linnajuhtimiseks, hõlmates elamuehitust, linnaarhitektuuri, transporti, energiat, sporti ja puhkust, saastumist ja tänavajulgeolekut) ;
annaabi.ee 
