Nõukogude aeg: Eesti Vabariigi taastamine ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid 1944- inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu, ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (poliitiliselt korralduselt totalitaarne) Nõukogulik võimustruktuur.Nõukogude võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga.Punaarmee järel tulid operatiivgrupid-uue võimu esimesed taastajad kohtadel.Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koodusid Võrru kuna Tallinn oli veel sakslaste käes.Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast Karl S...
ja plaanimajandusele. b)kollektiviseerimine - loodi kolhoosid. Sellega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega kaasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad kui omaette klass. 1929-1933 küüditati eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse. 1930. aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, hukkus ligi 7 miljonit inimest. c)massirepresioonid - Fasistide võimuletulek Itaalias. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil juba sadu tuhandeid toetajaid.
Luterlustpeeti seal kõigepahelisemaks ketserluseks ning selle poolehoidjad jõuti enne kõrvaldada, kui liikumine saavutanud suuremat ulatust. 1556. aastal sai Hispaania kuningaks Karl V poeg Felipe II, kelle võimu alla kuulusid lisaks Hispaaniale ja tema koloniaalvaldustele veel Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli ja Milano. Hispaanias kasvanud Felipe II oli fanaatilike katoliiklane. Felipe II valitsusaega langes katoliku usu levitamine Ladeina-Ameerikas, aga ka ketseritevastased massirepresioonid. XVI sajandi teisel poolel korraldati Hispaanias üle saja avaliku ketseri põletamise, kus korraga heideti tuleriidale 80-90 inimest. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu. Hispaania sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Hispaania riietus ja kombed sai maailmamoeks. Aastatel 1580-1640 kuulus Hispaania võimualla ka Portugal e kogu Pürenee poolsaar. Välispoliitikas taotles Felipe II kõigutamatult vastureformatsiooni: 1588. aastal
annaabi.ee 
