manomeetri, joonlaua ja termomeetriga. p, V ja T kui olekufunktsioonide mõistmiseks on hea teada, kuidas need suurused on määratud termodünaamilise süsteemi kuuluvate aatomite ja/või molekulide liikumist iseloomustavate parameetrite väärtustega. NB! Kõik termodünaamilised süsteemid koosnevad aatomitest, molekulidest või massipunktidest (ideaalne gaas On lihtne näidata, kuidas ideaalse gaasi rõhk sõltub massipunktide liikumise keskmisest kineetilisest energiast: p=2/3nEkin Selle sõltuvuse tuletamisel ei lahendanud me ära mehaanika põhiülesannet kõikide ideaalse gaasi massipunktide jaoks, vaid kasutasime tõenäosusteooriat kuidas suure hulga punktmasside liikumine on kirjeldatud juhuslikke suurusi iseloomustavate suuruste (keskmine, ruutkeskmine hälve, Gaussi ja Maxwell'i jaotused) kaudu. Kasutades sama loogikat, on võimalik näidata, et Ekin=3/2kT, mis on temperatuuri "definitsiooniks"
põrgetest vastu anuma seinu p=1/3*m0*n*v^2, kus m0 on molekuli mass, n molekulide arv ruumalaühikus ehk kontsentratsioon ja v^2 molekulide kiiruste ruutude keskväärtus.Ideaalse gaasi olekuvõõrand p*V=m/M*R*T, kus m on gaasi mass, M gaasi molaarmass, R=8.31 J/mol*K universaalne gaasikonstant. Võrrand tähendab seda, et gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline selle absoluutse temperatuuriga. Gaasi rõhu sõltuvus massipunktide liikumise keskmisest kineetilisest energiast: p=2/3nEkin Ekin=3/2kT . Ideaalse gaasi siseenergia (U) on ideaalse gaasi massipunktide kineetiliste energiate summa: U=Ekin,i=NEkin=N3/2kT. 2Analüüsige isotermilist protsessi gaasilise süsteemi puhul. Kirjutage isotermi võrrand lähtudes gaasi olekuvõrrandist ja kujutage seda koordinaatides p ja V. Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu (Boyle'i - Mariotte'i seadus pV=cont:; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1=p2V2 ( NB
keskväärtus. m Ideaalse gaasi olekuvõõrand p V = R T , kus m on gaasi mass, M gaasi molaarmass, M J R = 8,31 universaalne gaasikonstant. mol K Võrrand tähendab seda, et gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline selle absoluutse temperatuuriga. 3) On lihtne näidata, kuidas ideaalse gaasi rõhk sõltub massipunktide liikumise keskmisest kineetilisest energiast: p=2/3nEkin Selle sõltuvuse tuletamisel ei lahendanud me ära mehaanika põhiülesannet kõikide ideaalse gaasi massipunktide jaoks, vaid kasutasime tõenäosusteooriat kuidas suure hulga punktmasside liikumine on kirjeldatud juhuslikke suurusi iseloomustavate suuruste (keskmine, ruutkeskmine hälve, Gaussi ja Maxwell'i jaotused) kaudu. Kasutades sama loogikat, on võimalik näidata, et
Masspunktide süsteemi liikumishulga teoreem (Teoreem: Masspunktide süsteemi liikumishulga tuletis aja järgi võrdub kõikide süsteemile mõjuvate välisjõudude peavektoriga.) Masspunktide süsteemi liikumishulga jäävuse seadus. * Masspunktide süsteemi liikumishulk - ~K=m*~v. DEF: Masspunktide süsteemi liikumishulgaks nimetatakse vektorit ~K, mis võrdub süsteemi kuuluvate kõigi masspunktide liikumishulkade vektorsummaga (liikumishulkade peavektoriga): ~K=mi*~vi. ~K=m*~vC Lemma: massipunktide süsteemi liikumishulk võrdub süsteemi kogumassi ja massikeskme kiiruse korrutisega. *massipunktide liikuvuse jäävuse seadus - a)Kui süsteemile mõjuvate kõikide välisjõudude peavektor võrdub nulliga, siis masspunktide süsteemi liikumishulk jääb suuruse ja suuna pooles konstantseks. ~K=~K0=const, kus ~K0 on vektori ~K algväärtus. b) Kui süsteemile rakendatud kõikide välisjõudude peavektori projektsioon mingil kinnisteljel
n n ximi yimi i=1 i=1 xcn= Ycn= n n mi mi i=1 i=1 Kui osapiirkonnad S1,S2,...Sn väiksed langeb D massikese P ligikaudselt kokku massipunktide süsteemi P1, P2, ..., Pn massikeskmega Pcn. Siis saab leida kaudsed xc ja Yc Asendades kaudsetesse koordinaatidessevalemi mi ning saame koordinaadid: n n xi (Pi) Si yi (Pi) Si i=1 i=1 xc yc n n (Pi) Si (Pi) Si
annaabi.ee 
