reaktsioonisaaduste massiga. · keemilise reaktsiooni võrrandi kirjutamisel avaldub seadus võrrandi tasakaalustamisel · 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol 2 mol 4g 32 g 36 g ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS energia ei teki ega kao, vaid võib ainult ühest liigist teise muunduda. Nt põlemisel eraldub soojus- ja valgusenergiat. AINE MASSI JA ENERGIA JÄÄVUSE VAHELINE SEOS E=mc2, kus E energiamuut, m energia muutusega kaasnev massimuut, c valguse kiirus vaakumis c=3*108 m/s KOOSTISE PÜSIVUSE SEADUS ogal puhtal ainel on püsiv koostis, sõltumata tema saamisviisist. · aine koostise püsivuse seadus kehtib täielikult vaid nende ühendite puhul, mis on gaasi või auruna (Nh3, CO2, HCl) või siis esinevad vedelikuna (H2O, C6H6, CCl4) · tahkete ainete puhul esineb seadusest kõrvalekaldumisi PÜSIVA JA MUUTUVA KOOSTISEGA ÜHENDID
Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*1016m/s) m=E/c2 Kui reaktsiooniga kaasneb energiamuut, esineb ka massimuut. Tavaliselt on massimuut reaktsioonides tühine. NT: 1 mooli H2 põlemisel vaakumis on massimuut m umbes 1 miljardik/g 1.3 Koostise püsivuse seadus Igal ühendil on kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist (1799a. J. Proust) NT: a) 2H2O = 2H2+O2; b) 2H2O2=2H2O+O2; c) loodusliku vee puhastumisel. Kõikidel juhtudel saadakse ühesuguse koostise ja omadustega aine. Koostise püsivuse seadus kehtib täielikult gaaside ja vedelike puhul (H2O, H2SO4, HBr, C6H6 jt.) Selliseid aineid nimetatakse DALTONIIDIDEKS.
on suletud siis en. hulk konst. En. on seot massiga, järgmise paar-ta ekt-i, tek (3.2) Kovalentne side. Selline side on kõige Süsteem on püsivaimas asendis, kui poten-ne en on mini-ne. võrrandi järgi, kus üldisem keem sideme liik, mille olemus seisn ühe või mitme ekti Gaasilise oleku puhul täid-d gaasi mok-d ühtlaselt kogu ruumala. E energiamuut; m- massimuut C valguse kiirus vaakumis üheaegses toimes mõlema atmi tuumaga. Tüüp-ne kov side mood- Kuna nendevah-d jõud on väikesed, on nad alalises korrapäratus (3*108m/s) b lähedaste elektronnegat-tega elem-de aatomite vahel. N: O on liik-s(kaootiline). Gaasides on kaugused mok-de osakeste E=m*C 2 (C=3*108m/s)
E energiamuut; m- massimut C valguse kiirus vaakumis elektronidena. Aatomite elektron katete ehituse sümboolseks (3*108m/s) tähistamiseks kasutatakse (2.5) Elektron valemeid, kus E=m*C 2 (C=3*108m/s). Kui võrreldes lugejaga on väga suur elektronide asetust tasemetele ja alatasemetele väljendatakse Sisesfäär Välissfäär siis massimuut reaktsioonis on väga väike. peakvantarvude ja alatasemete sümbolite abil. Alataseme sümboli Cu2+ + SO4 2 + 4NH3 < [Cu(NH3)4 ]2+ SO4 2 1.3. Koostise püsivuse seadus igal Keemilisel ühendil on kohal paremal olev arv näitab elektronide arvu sellel alatasemel. Cu2+ tsentraalaatom 4 - kordinatsioonarv kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist. (J.Proust 1799) N
annaabi.ee 
