Sotsioloogialaboris juba 1970ndate algul väljakujunenud metodoloogilist põhimõtet: Mõõda detailselt, konkreetsete (sageli kaudsete) indikaatorite kaudu, analüüsi üldistatult. Indeksite moodustamise protseduur: 1. Leida ühismõõdustaja, mis ühendaks omavahel mitmed algtunnused. Ühismõõdustaja kajastub koondtunnuse nimes, indeksi moodustamine tähendab iga vastaja jaoks punktikogumist koondtunnuse (ühismõõdustaja) skaalal. Näiteks erinevate infoallikate (või ka massimeediumide või ajalehtede vms) kasutamise sageduse ühismõõdustajaks võib olla infoallikate (või vastavalt massimeediumide või ajalehtede) kasutamise aktiivsus ja mitmekülgsus. Mida rohkem punkte kogub vastaja uue tunnuse skaalal, seda aktiivsem ja mitmekülgsem on ta infoallikate kasutamisel. Igast tabelist saab teha vähemalt ühe koondtunnuse, ühismõõdustaja on seotud üldise küsimusega tabeli peas. Küsimus on aga selles, mida uus tunnus õieti annab ja kuidas
Õpetajate Leht ja Sirp, kes saavad riigilt subsiidiume. Meedia tudengite kriitilised artiklid avaldatakse EPC kodulehel. Eestis meediakriitika: Eesti ajakirjanduseetika, Pressinõukogu, Avaliku Sõna Nõukogu, Eesti Ajalehtede Liit, Eesti Ajakirjanike Liit. 5. Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu lahendite funktsionaalne lugemine. Lugemisülesanne. Teksti mõistmine ja küsimustele vastamine. Organisatsioon, mis on loogud massimeediumide eneste poolt, arutamaks ja lahendamaks meediaorgaisatsioonide vastu tõstetud kaebusi, lähtudes eetikakoodeksitest või tööreeglitest. Eesmärk kaitsta ajakirjandusvabadust ja pakkuda lahendust avaldatu pärast tekkinud tülisid kohtuta/alternatiiv riikikule regulatsioonile. Teostab ajakirjanduse eneseregulatsiooni. Sel on omad nõuded, millega väljaanded peavad arvestama, kui ühingusse kuuluda tahavad. Aluseks eetikakoodeks nt
Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Hoiakud mõjutavad käitumist Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud Siia kuuluvad kõik meie arusaamad, neil on kaks peamist allikat- isiklik kogemus ja teised inimesed. Isiklik kogemus- neis arusamades sisaldub seos objekti ja tema omaduste vahel. Teistelt inimestelt- lähedaste inimeste arusaamade ja hoiakute põhjal luuakse teatav norm, millega end võrdlema hakatakse, samas ollakse tänapäeval ka massimeediumide alalises mõjuväljas. Afektiivsel infol põhinevad hoiakud Väga tugevalt mõjutavad meie hoiakuid tunded. Mõnikord kujuneb tunnetele põhinev positiivne hoiak lihtsalt kogemuse kaudu, seda nimetatakse eksponeerimisefektiks, mida tuttavamaks antud objekt saab, seda rohkem ta meile meeldib. Aga kui mõni objekt on meile algusest peale vastumeelt, siis eksponeerimisefekt ei toimi, vaid meie suhtumine muutub seda objekti kohates järjest negatiivsemaks
annaabi.ee 
