hommikul mannaputru, on see osa meie pere kultuurist, mitte eriti mainimisväärt asi, kuid siiski. Koolis käimine ja hariduse omandamine on tähtis kultuuri osa. Suvistel muusikafestivalidel käies osalen suurel kultuurisündmusel. Välismaal käies tunnen, näen ja kuulen täiesti uuest kultuurist. Tundmatusse kultuurikeskkonda sattumine ilma väikese ettevalmistuseta võib olla sama jahmatav, kui selg ees jääkülma vette kukkumine. Reisides nt. Prantsusmaale võiks olla valmis massilisteks põsemusideks ja kummaliseks toiduks, sest mitte teades võõra kultuuri eripärasid, võib võõras riigis viibides paljugi ebameeldivat ja piinlikku juhtuda. Muidugi ei eeldata, et reisi sihtmärgiks oleva riigi kõiki kombeid ja tavasid peab teadma, kuid ebasündsa olukorra vältimiseks tuleks olla avatud meelega ja arvestada, et kohalikud näevad asju võibolla hoopis teisest perspektiivist. Väga põnev kultuuri osa on pärandkultuur. See hõlmab kõike, mis on
ülejääk, mis on kiriku teenistuses. Indulgents kustutab pärast pihti ja kahetsemist puhastustules veedetavat aega. 13. saj hakkavad ristisõjad maksma üha rohkem saab võimalikuks ristisõdija tõotuse ostmine. Ühesõnaga saab võimalikuks indulgentside ostmine, mis aitab vältida ristiretkele minekut. Hiljem hakatakse korraldama ristisõdadeks rahakogumist, millele lisandub hiljem raha kogumine muudeks asjadeks. 15. saj lõpus muutuvad need eriti massilisteks nt türklaste ohuga võitlemiseks. Raha ei voolanud aga lihtsalt kuuriasse. Sine cura ametikoht, kus saab raha, aga tööd ei pea tegema. Preester või toomhärra peab hoolitsema koguduse hingeelu eest vahel seda kohustust aga polnud. Tihti on see olukord seotud ülikooliga, mis on üles ehitatud kirikuorganisatsioonina õppejõud on preester ilma hingehoiuülesandeta. Protestantism muidugi pingutas selle kritiseerimisega üle ja mõnitas seda ülemäära.
Vähenes ka Tallinna Nõukogu roll. Saksa okupatsiooni oht oli ohus. Vene sõdurit ja ohvitserid olid kuulutatud kõik Venemaa võrdõiguslikeks. Väeosades moodustati sõdurite komiteesid, pidevalt toimusid väeosades miitingud ja koosolekud, kus soldatid protesteerisid sõja jätkamise vastu. Paljudel juhtudel keelduti täitmast sõjaväevõimude käske ja korraldusi. Kui enne veebr rev oli armees tegemist ulatuslike deserteerimistega, siis nüüd muutusid need aina massilisteks. Vene armee võitlusvõime langes drastiliselt. Samas keelduti minemast separaatrahu kokkuleppimisele. 19. augustil 1917 algas sakslaste pealetund Väina jõele - purustati venelaste sillapead, siis ületati Väina jõgi, kiiluti kaitsesse ja Vene armee võitlusilmetus ilmnes oma täies ilus - vene sõdurid asusid taganema, jäeti maha raskerelvastus. Olukorda aitas stabiliseerida ainult Läti polgud (olid muutunud juba punasteks Läti küttideks). Aeglustasid sakslaste edenemise tempot
annaabi.ee 
