vettpidavad, on vahel tarbenõude pinda silutud, et muuta teda vähem vedelikku läbilaskvaks. Pottsepakeder võeti kasutusele III aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Ees-Aasias. Esialgne keder oli käega, hiljem aga jalaga ringi aetav. Esimestel potiketradel oli treiketas puust, hilisematel aga põletatud savist või kivist tahutud. Eesti aladele jõudis treiratas alles 11. saj Ida-Eestisse. Käsitreimise kasutuselevõtt võimaldas teha keerulisema kujuga vorme ja arendada massilisemat tootmist. Sellest ajast muutuski keraamika kaubavahetusartikliks nii taarana kui ka iseseisva esemena. Just tänu kaubaveole leidub erinevates maades sarnaseid keraamikatooteid. Kaug-Idas arenes keraamika sarnaselt teiste maadega, kuid hilisemal perioodil jõudis erandlike tulemusteni. Hiina meistrid jõudsid 9. sajandil portselanmassi avastamiseni. Voolimistegevused Eseme voolimine
Suvel 1942 nimetati kõik politseilised kinnipidamiskohad ja laagrid, mis kandsid seni nimetust koonduslaager ümber töö- ja kasvatuslaagriteks (AEL). Suvel 1942 oli selliseid 3: Tallinna AEL (endineKeskvangla), Tartu AEL ja Murru AEL. Vahialused olid liigitatud kolme kategooriasse. Kõige kõrgema kategooria vangid tuli saata Tallinna AELi, kust nad tuli edasi toimetada Saksamaa koonduslaagritesse. Kinnipeetavate massilisemat saatmist Saksamaal koonduslaagritesse ei toimunud enne 1944 kevadet, kui see tõusis päevakorrale seoses Punaarmee pealetungiga. Teised kinnipeetavad rakendati tööle AELide välilaagrites (turbarabades, metsatöödel). 1942 septembrist 1943 septembrini tegutses lisaks Jägala AEL, mis on teistega võrreldes erandlik. Ettevalmistused laagri loomiseks algasid augustis 1942. Loodava laagri komandandiks määrati Aleksander Laak, adjutant Ralf Gerrets. Rajatav laager oli algusest peale
pööratud puhtrahvuslikele, keele ja kultuuriga seotud küsimustele. Ka seda ei esitatud, pigem mõtte propageerimiseks rahva hulgas. Autonoomia ideest olid lehelugejad teadlikud. Veebruarirev-i toimumine näis pakkuvat idee eluviimiseks suurepärtaseid võimalusi. Lvovi juures olid ideega Jaan Tõnisson ja Jaan Raamot. Ütles, et mõistab eestlaste probleeme. Ka Eestis ideele hulgaliselt pooldajaid. 11.03 juhtivate tegelaste nõupidamine. Tekkis tüli. ... 07.10.2008 Eestlaste kõige massilisemat meeleavaldust 26.03 1917. a juhtis Eesti Vabariiklaste Liit (EVL) Artur Vallneriga eesotsas. Koguneti Petrgogardi Jaani kiriku juurde. Nõuti demokraatiat, autonoomiat Eestile. Nii rahvuslik kui revolutsiooniline ettevõtmine. Muusika saatel marsiti läbi Petrogradi kesklinna. Sihiks oli riigiduuma. Viimasele anti esindajate poolt üle märgukiri, milles nõuti, et Ajutine Valitsus võimalikult kiiresti kinnitaks Eestimaa Kubermangu autonoomia seaduseelnõu. 4 päeva hiljem, 30
annaabi.ee 
