pindala F kaudu. Kui ristlõiget 1 (joonis 20 ) läbib aja vältel ja kiirusega 1 gaasi mass m1 = 1F1 1 , siis ristlõiget 2 läbib mass m2 = 2F2 2 . Massi jäävuse seaduse alusel m1 = m2 , siis järelikult 1F1 1= 2F2 2 või F = konst (107) Korrutis F kujutab endast antud ristlõiget ajaühikus läbivat gaasi massi (kg/s) massikulu. Gaasi massikulu on kindlal voolureziimil kõikides ristlõigetes jääv suurus. Võrrandit (107) nimetatakse kuluvõrrandiks. Gaasi massiühiku katkematu (pideva) liikumise võrrand. Gaasi massikulu püsivus igas ristlõikes lubab saada veel ühe väga olulise võrrandi. Kui diferentseerida võrrand (107) ja seejärel igat liiget jagada korrutisega F , saame võrrandi, mida nimetatakse katkematuse e. pidevuse võrrandiks. / + F/F + / = 0 (108)
2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist. 2) Kontrollarvutus Tehakse töötava SV puhul kui on vaja määrata SV ülekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist väljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka hüdrauliline arvutus, millega leitakse rõhukaod ja selle järgi valitakse pumba võimsus. 74. Kütused. Nende liigtus, koostis ja põhilised karakteristikud.
2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist. 2) Kontrollarvutus Tehakse töötava SV puhul kui on vaja määrata SV ülekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist väljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka hüdrauliline arvutus, millega leitakse rõhukaod ja selle järgi valitakse pumba võimsus. 74. Kütused. Nende liigtus, koostis ja põhilised karakteristikud.
viiakse veeaur gaasiturbiini põlemiskambrisse või mujale gaasiturbiini trakti; kusjuures sisseviidav aur on toodetud utilisaator-katlas kasutades ära gaasiturbiinist väljuvate gaaside soojust. See on tuntud STIG (Steam Injected Gasturbine) meetodina. Seda meetodit iseloomustavad järgmised asjaolud: Suurendab turbiini võimsust ja termilist kasutegurit võrreldes lahtise tsükliga (võimsus suureneb gaasiturbiini läbiva massikulu suurenemise ja kasutegur soojuse täielikuma kasutamise tõttu); Töötab hästi turbiini osalistel koormustel (koormust saab reguleerida sisseantava auru hulgaga); Põlemiskambrisse antava auru kogus on ligikaudu 0,1 kg 1 kg õhu kohta. STIG elektrijaamad jäävad alla kombiringprotsessiga elektrijaamadele järgmises: Kasutegur on umbes 10% väiksem; Üle 50MW võimsusega jaamade kapitaalmahutused on suuremad; Käidukulud on suuremad. Maagaasi kasutamisel väheneb oluliselt ka CO2 emissioon
annaabi.ee 
