lausete kontekstides, ilma, et nad konkreetselt teaks, mida see tähendab. Kui me hakkame üldse massimeediast rääkima, siis võiksime esiteks endale selgeks teha mis see üldse on. Mis on siis massimeedia? See on sisuliselt inimestega manipuleerimine. Läbi kommunikatsioonivahendite televisioon, raadio, internet mõjutatakse suurt hulka inimesi. Tekib nn massipsühhoos. Ühiskonnas tekib üks või kaks domineerivat arvamust ja tihti võib lõppeda massikommunikatsioonist tingitud massipsühhoos vägivaldselt. Kuid kas me saame süüdistada selles massimeediat? Filmi ,,Klass" tagajärjeks osutus ühes Eestimaa koolis kolme 12-13-aastase poisi katse teha järgi homovägivaldset stseeni. Selle peale algas suur kommentaaride sõda, kes on siis süüdi? Kas on süüdi kool ja direktor filmi näitamise eest, filmi autor Ilmar Raag või üldse poiste pered? Filmi tegemise põhimõte oli tegelikult ju näidata, millise vormi võib võtta
kommertslik massikultuur kui kapitalistliku ühiskonna üks tunnuseid > kriitilised kultuuriuuringud 5 kultuuritööstuse tooted analüüsi all kaubastumise, standardiseerumise, massistumise mõistes. kultuuritööstuse funktsioon on kapitalistlikele ühiskondadele ideoloogilise legitiimsuse andmine. Massikultuurist ja massikommunikatsioonist on modernses ühiskonnas saanud peamised meelelahutustegevused, mistõttu on need muutunud olulisteks kaasaaegse ühiskonna institutsioonideks. Neil on sotsialiseerimisagentide ja poliitilise reaalsuse vahendajatena tähtis roll. Sellel protsessil on aga märkimisväärsed majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised tagajärjed. kultuuritööstus võimaldab integreerida töölisklassi kapitalistlikesse ühiskondadesse,
Järelikult on B orienteerumistarve kasvanud ning seda vajadust saab rahuldada ainult massisuhtluse abil, sest inimese enda tajuväli on piiratud. Westley ja MacLeani laiendatud mudelis sõltub B meediast. Selline sõltuvusmudel ei võta arvesse, et meedia kõrval on meil ka perekond, töökaaslased, sõbrad, kool, kirik, ametiühingud, huvirühmad ja kõik muud formaalsed või mitteformaalsed suhtlusvõrgud, mille abil me ühiskonnaga kohaneme. Sestap võib vaielda, kui sõltuvad me massikommunikatsioonist siiski oleme. Maletzke mudel Kui Claude Shannoni ja Warren Weaveri mudel esindas insenerlikku ning infoteoreetilist lähenemist, Theodore M. Newcombi'i mudel sotsiaalpsühholoogilist ning Bruce Westley ja Malcolm S. MacLean'i mudel psühholoogilist vaatenurka, siis saksa publitsistikateaduse tuntuima esindaja Gerhard Maletzke mudel võtab kokku ajakirjandusteaduse arusaama kommunikatsioonist
ka järelkommunikatiivses faasis. Esimeses faasis toimub teate vastuvõtt, tähelepanu kontsentreerimine ja teate vahetu mõistmine. Teises faasis, pärast saate või multifilmi vaatamist toimuvad tegelikud käitumise või hoiakute muutused, kirjutab Tartu ülikooli teadur Ragne Kõuts – Klemm. Ta kirjutab ka, et kitsamas tähenduses mõistetakse mõjudena kõiki neid protsesse järelkommunikatiivses faasis, mis tulenevad massikommunikatsioonist ja kõiki käitumisviise kommunikatiivses faasis, mis tulenevad inimeste pöördumisest massimeediumi poole. Kõige suurem on mõju järelkommunikatiivses faasis, see tähendab, et inimestel on saanud enam teadmisi, võib muutuda arvamus. Aga Kõuts – Klemmi järgi võib muutuda ka käitumine, emotsioonid, arvamus ja hoiak. Kõuts – Klemm; http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1355/Meedia_ja_kommunikatsioon.pdf, vaadatud 29.märts 2013)
annaabi.ee 
