q1 + q2 + ... + qn = const. Punktlaenguks nimetatakse laetud keha, mille mõõtmed võime antud tingimustes jätta arvestamata. Coulomb´i seadus: Kaks paigalseisvat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille arvväärtus on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga: q q F =k 1 2 2 . r See jõud on alati suunatud piki laetud kehade massikeskmeid ühendavat sirget. Võrdeteguri k N m2 väärtus on 9109 . C2 Elektrivälja tugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub antud väljapunkti asetatud positiivsele r punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega: r F E= . q Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel selles väljas on võrdne laengu
q1 + q2 + ... + qn = const. Punktlaenguks nimetatakse laetud keha, mille mõõtmed võime antud tingimustes jätta arvestamata. Coulomb´i seadus: Kaks paigalseisvat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille arvväärtus on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga: q q F =k 1 2 2 . r See jõud on alati suunatud piki laetud kehade massikeskmeid ühendavat sirget. Võrdeteguri k N m2 väärtus on 9109 . C2 Elektrivälja tugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub antud väljapunkti asetatud positiivsele r punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega: r F E= . q Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel selles väljas on võrdne laengu
8. Leiame statsionaarsed punktid piirkonnas D > Leiame statsionaarsed punktid piirkonna D rajal > Arvutame funktsiooni väärtused leitud punktides (suurim = g.max / väikseim = g.min) 9. 10. Kasutatakse nt. veahinnangute juures 11. 12. 13. 1.Lineaarsus 2.Adiiivsus 3.Monotoonsus • Arvutatakse seest väljapoole • Välimisel integraalil arvud rajadeks 14. Ruumalasid; ruumiliste pindade pindalasid; keerukamate kujude masse; massikeskmeid 15. 16. 1.Lineaarsus 2.Adiiivsus 3.Monotoonsus Arvutatakse järjest 3 integraali seest väljapoole. Kõigepeal sisemise muutuja järgi ja ülejäänud on konstandid 17. Kasut. Ruumala leidmiseks 18. 19. Kasutatakse massi ja ruumala leidmiseks 20. 21. Kahekordne integraal ↔ Teist liiki joonintegraal (Kehtib ainult kinnise joone puhul) 22. 23. Need valemid:
nähtus. Gravitatsioonijõud avaldub kehade vastastikuse deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt Pöörlemisel ümber liikumatu punkti liiguvad kõik keha punktid mööda tõmbumisena. võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. kontsentrilisi sfääre, mille keskpunktiks on see liikumatu punkt . Gravitatsioonijõud mõjub kehade massikeskmeid ühendava sirge sihil Esimeses lähenduses kirjeldab elastsusjõudu Hooke'i seadus. Niisugust pöörlemist võib igal ajahetkel vaadelda pöörlemisena ning tõmbab neid teineteise poole. Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine ümber seda liikumatut punkti läbiva liikuva telje. Jällegi: pöörlemisel
(lähte) olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind. 15. Keha potentsiaalne energia tsentraalses jõuväljas. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade massikeskmeid ühendavat sirget. 16. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha
Kahekordse integraali omadused. Kuidas arvutada kahekordset integraali? OMADUSED: Lineaarsus Adiktiivsus. Kui piirkond D on jaotatud kaheks piirkonnaks D1,D2 millel pole ühiseid seesmisi punkte Monotoonsus Kõigepealt arvutan sisemise integraali, panen rajad asemele ja siis välimise integraali ja panen rajad asemele. 16.Kahekordse integraali rakendusi Kujundi pindala leidmine Keerukamate kujundite massi Massikeskmeid 17.Üleminek polaarkoordinaatidele(millal kasutada, üleminekuvalemid) Kasutada siis, kui piirkond D on ringjoon x=r∗cosθ , y=r∗sinθ , r2=x2+y2 18.Kolmekordse integraali omadused. Kuidas arvutada kolmekordset integraali? Lineaarsus Adiktiivsus. Kui piirkond V on jaotatud kaheks piirkonnaks V1 ja V2, millel pole ühiseid seesmiseid punkte Monotoonsus. kui f on suurem kui g igas piirkonna V punktis
Jõudu määratleb tugevus ja suund. 1. Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi, Maa poolt kehadele mõjuv gravitatsioonijõud (P=mg). Toimub tõmme punktmasside vahel, Gravitatsioonikonstant G=6,67*10 -11. Vastasmõju on äärmiselt nõrk. 2. Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele! Gravitatsioonijõud avaldub kehade vastastikkuse tõmbumisena, see mõjub kehade massikeskmeid ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teinetese poole. 3. Gravitatsiooniseadus Kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: (r on kehadevaheline kaugus, G- grav.konstant) 4. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ja suuruselt võrdne jõuga, mis antud hetkel keha deformeerib
| Töö saame avaldada ka potentsiaalsete energiate muudu kaudu. Seega: ( ) 37. Mis on tsentraalne jõud? Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks. Tsentraalne jõud on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende ke- hade massikeskmeid ühendavat sirget. Üldvalem: ( ) kus ( ) on konkreetse vastastikmõju ainult kaugusest sõltuv skalaarne funktsioon ja ühikvektor. Elastsusjõud:
annaabi.ee 
