Kool TEEMA referaat Koostaja: Juhendaja: Klass: Asutus, aasta SISUKORD LINNUTEE.............................................................................................................................. ...2 TEISED GALAKTIKAD............................................................................................................3 GALAKTIKATE KLASSIFIKATSIOON..................................................................................4 DÜNAAMIKA......................................................................................................................... ...5 PÖÖRLEMISKÕVER JA MASSIJAOTUS...............................................................................6 PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS..............................................................................
Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. 4 Koostis ja struktuur Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. Galaktika massijaotus sarnaneb varbspiraalsele galaktikale (alamklass Sbc) vastavalt Hubble'i klassifikatsioonile. Alles 1990. aastatel hakkasid astronoomid kahtlustama, et Linnutee on pigem tünni-kujuline, kui tavaline spiraalgalaktika. 2005. aastal Spitzeri kosmoseteleskoobi poolt läbiviidud vaatlused näitasid, et galaktika kesk latt ongi suurem, kui varem arvatult oli.[4] Linnutee arvatav mass on varieeruv, olenedes arvutusmeetodist ja kasutatud andmetest
See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. Koostis Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. Galaktika massijaotus sarnaneb varbspiraalsele galaktikale. Alles 1990. aastatel hakkasid astronoomid kahtlustama, et Linnutee on pigem tünni-kujuline, kui tavaline spiraalgalaktika. 2005. aastal Spitzeri kosmoseteleskoobi poolt läbiviidud vaatlused näitasid, et galaktika kesk latt ongi suurem, kui varem arvatult oli. Suurus Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ning paksus on umbes 1000 valgusaastat sisaldades umbes 200 kuni 400 miljardit tähte
67, Aleksei Bubõr, N. Vassiljev), · Taagepera mõis (1907 1912, 40-meetrise torniga), · Neeruti mõis (1903 1906, dominandiks 30 meetri kõrgune torn), · spordiselts "Kalevi" hoone Pirital 1911, Karl Burman sen., hävinud. Juugendlikke jooni on lisaks mitmel mõisal, mis ehitati pärast 1905. aasta revolutsiooniga kaasnenud mõisate põletamist. Juugendlik on veel Tartu Pauluse kirik (1919). Juugendstiilile iseloomulikud detailid ja massijaotus on elamuil Viru tänav 4 (1913, Artur Perna, K. Burman sen.) ja Tatari tänav 21-b (1912, K. Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid.
Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. Koostis ja struktuur Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. Galaktika massijaotus sarnaneb varbspiraalsele galaktikale vastavalt Hubble'i klassifikatsioonile. Alles 1990. aastatel hakkasid astronoomid kahtlustama, et Linnutee on pigem tünni-kujuline, kui tavaline spiraalgalaktika. 2005. aastal Spitzeri kosmoseteleskoobi poolt läbiviidud vaatlused näitasid, et galaktika kesk latt ongi suurem, kui varem arvatult oli. Linnutee arvatav mass on varieeruv, olenedes arvutusmeetodist ja kasutatud andmetest.
67, A. Bubõr, N. Vassiljev), Taagepera mõis (1907 12, 40-meetrise torniga), Neeruti mõis (1903 06, dominandiks 30 meetri kõrgune torn), spordiselts "Kalevi" hoone Pirital [1911, K. Burman sen. (1882 1965), hävinud]. Juugendlikke jooni on lisaks mitmel mõisal, mis ehitati pärast 1905. aasta revolutsiooniga kaasnenud mõisate põletamist. Juugendlik on veel Pauluse kirik Tartus (1919). Juugendstiilile iseloomulikud detailid ja massijaotus on elamuil Viru tänav 4 [1913, Artur Perna (1881 1940), K. Burman sen.] ja Tatari 21-b (1912, K. Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega
Jäävuse seaduste universaalne kehtivus nii makro- kui mikromaailmas on tingitud nende lahutamatust seotusest ruumi ja aja sümmeetriaomadustega: ruumi homogeensus impulsi jäävus, ruumi isotroopsus impulsimomendi jäävus, aja homogeensus mehhaanilise energia jäävus. 1.2.6. Inertsmoment ja pöördliikumise dünaamika põhivõrrand: Inertsmoment näitab kehamassi jaotust, kuidas on mass jaotatud keha ruumala ulatuses. Massijaotus on oluline pöörlemise juures. Inertsmoment on skalaarne suurus I=m· r2 (Inertsmoment on summa, mille iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z). L=[r p]=m[r v] r-impulssi õlg, p-jõuimpulss. Steineri lause: inertsmoment(I) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga,milles üheks liidetavaks on inertsmoment(Io) telje suhtes,mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
