Undi jaoks on reaalsus salapärane, maha surutud, varjatud ja müstilised jõud, mis suunavad inimeste tajuprotsesse ja hoiakuid. Mati Unti huvitas, kuidas inimesed maailma ette kujutavad ja millistel varjatud stereotüüpidel rajaneb inimeste suhe maailmaga. Unt ei olnud poliitiliselt aktiivne, kuid ta jälgis oma aja mõttehoovusi, tajus teravalt kollektiivseid vaimseid kriise ja nende mõju üksikinimesele. Unt ise oli vist enam-vähem kõiges massiinimese vastand. Ta oli kahtlemata „originaal”, kelle vaimusärast on praeguses kultuuriruumis puudus. Keegi ei oska lihtsalt tema moodi mõelda. Aga tema kirja pandud mõtteid tuleks hoida taaskasutuses. Mati oli ülimalt huvitatud nii psühholoogiast kui ka psühhiaatriast, eriti psühhoanalüütilise suunaga psühhiaatriast. Mulle tundub et Unt ei ole põhimõtteline eksistentsialist, võõrandumus on sageli tingitud avalikust sfäärist, n-ö süsteemist, mis kandub üle inimsuhetesse.
Eksistentsialismi järgi ümbritseb inimest vaenulik, absurdne maailmas, mis teda rõhub ja võõrandab. Võõrandamine see on seisund, milles inimtegevus irdub inimesest saades tema üle valitsevaks jõuks. Inimene kannab moraalset vastutust kõigi oma tegude eest, kuid ta püüab vabaneda isiklikust vastutusest põgenemisega võlrsreaalsusse. Eksistentsialismis on erakordselt tuge protest ümberkaudse tegelikkuse ja tema ,,massiinimese" vastu. Ei taheta alluda reaalsuse loogikale. Eksistentsialistide arvates reaalsuse tõeline olemus püsisituatsioonis, kui variseb kokk võltsreaalsusele ja enesepetmisele rajatud julgeolekutunne. Prantsus suurimad eksistentsialistlikud kirjanikud olid Jean-Palu Sartre ja Albert Camus.
igasugust tehnoloogilist ja sotsiaalset arengut positiivseks edasiliikumiseks. Samasisulise kriitika suunatakse nii totalitaristliku kui ka liberaalse korra vastu väites, et need näiliselt üksteisele vastanduvad süsteemid püüdlevad tegelikult samasuguste eesmärkide poole, ehkki kasutavad selleks erinevaid vahendeid. Nii Hitleri Saksamaa kui ka USA pürivad allutama indiviidi, vormima temast süsteemi huvidele vastava massiinimese, kes on ülaltpoolt kontrollitav ning aktsepteerib kriitikavabalt süsteemi propageerivat maailmavaadet. 10. Retseptsiooniesteetika põhimõtted. Mis on ootuskorisont? Kuidas see toimib kirjandusajaloos? Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil Fookus lugejate reaktsioonil, lugeja ootustel Tekstil EI OLE kindlat tähendust, selle määrab lugeja Kirjandusteos
annaabi.ee 
