osutamine Majandus Teenindava sektori ja eelkõige kõrgtehnoloogilise sektori suur osatähtsus Töötleva tööstuse osatähtsus väike Põllumajanduses tegev 2-4% Poliitika Õigusriik Demokraatia süvenemine Kodanikuühiskonna kujunemine Ühiskond Globaalne küla Linnarahvastiku protsent langeb Haridus Kõrgharidus kui massiharidus Tedus- ja arengutegevus esmatähtis Rahvastik ja asustus RAHVAARVU MUUTUMINE 1800-1 miljard 1950- 2 miljardit 1980- 4,5 miljardit 2000- 6 miljardit 2012- 7 miljardit DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Selles protsessis on 4 etappi Etapid on läbinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlased inimrühmad maa peal. Mõned inimrühmad on alles esimeses etapis, mõned jõudnud viimasesse
necessary; -Tagasiside: regularly reviewing individual processes and the quality system itself for effectiveness; and -Püsiv eneseparandus: facilitating continual improvement Individuaalne õppetöö ISO 9000 põhimõtete kohaselt! Erinevus TQM-st – ei rõhuta eetikat ja rühmatööd! Haridus ja kvaliteet • Tõsiseks teemaks 1990datel. Areng järgib sama loogikat, kuidas kvaliteediparadigma jõudis äriorganisatsioonidesse • Arenguetapid: rahulolematus (massiharidus), väline kontroll (akrediteerimine), ühised standardid (standards and guidelines), rahvusvaheline kontroll ja pingeread (agentuur), sisemised mehhanismid (eneseparandus), kvaliteedikultuur (sisemine norm) • Analoog tsiviliseerumisega – normi internaliseerumine. Kui kaugele erinevad eluvaldkonnad (äri, meditsiin, haridus, riigikaitse) on (kvaliteedi) arengus jõudnud? • Praktilised sammud hariduses • Akrediteerimissüsteemid alates 1990date algusest
ja püüdlustest tekkivad erinevused, mis võivad tänapäeva ühiskonnas kujuneda sotsiaalseks ebavõrdsuseks, teatud tüüpide eelistamiseks. Sooline ja vanuseline ebavõrdsus – naiste ja elatanud inimeste varjatud ning avalik diskri- mineerimine või noorte meeste eelistamine. Haridusest ja professionaalsest ettevalmistusest tulenev ebavõrdsus – massiharidus või privilegeeritud haridus, kõrgelt väärtustatud professionaalsed oskused, kõrgetasemeline ettevalmistus (professionaalsus ja haridus), professionaalne tulemuslikkus, produktiivsus või vastupidi. Elu- või tegevuskohast tulenev ebavõrdsus – tsentrumi ja perifeeria erinevustest tulenevad erinevused hariduses, informatsiooni kättesaadavuses, kultuuritarbimises,