jääv. 6.4 Inertsimoment Olgu nüüd mingi lõplike mõõtmetega keha, mis pöörleb ümber seda keha läbiva pöörlemistelje (vt. joonis järgmisel leheküljel). Arvutame selle keha impulsimomendi nimetatud pöörlemistelje suhtes. Selleks jagame keha esmalt lõpmata väikesteks osadeks massielementideks, millest igaühte võib vaadelda punktmassina. Olgu neid massielemente n tükki, i-nda massielemendi massi tähistame mi , tema kauguse pöörlemisteljest ri ja kiiruse vi . Siis oleks i-nda massielemendi impulsimomendi moodul pöörlemistelje suhtes Li = mi vi ri . Keha kui terviku impulsimoment avalduks sel juhul summana n L = mi vi ri . (6.17) i =1 Saadud valemi puuduseks on see, et kiirus, mass ja kaugus pöörlemisteljest tuleb arvutada iga
impulsimoment mistahes punkti suhtes on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. 6.4 Inertsimoment Vaatleme nüüd mingit lõplike mõõtmetega keha, mis pöörleb ümber seda keha läbiva pöörlemistelje (vt. joonis allpool). Arvutame selle keha impulsimomendi nimetatud pöörlemistelje suhtes. Selleks jagame keha esmalt lõpmata väikesteks osadeks – massielementideks, millest igaühte võib vaadelda punktmassina. Olgu neid massielemente n tükki, i-nda massielemendi massi tähistame m i , tema kauguse pöörlemisteljest ri ja kiiruse vi . O ri mi vi Joonis kujutab pöörlevat keha pealtvaates, kui pöörlemistelg on suunatud lehekülje tasandiga risti ja lõikab seda punktis O. Pöörelgu keha päripäeva. Vaatleme ühte konkreetset
telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga. I = I + ml2 Ainepunktide süsteemi (keha) inertsmomendiks telje z suhtes nimetatakse summat , mille iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruu- duga pöörlemisteljest z . Iz = m r2 Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand. Mz = Iz Moment telje z suhtes võrdub keha inertsmomendi ( I ) ja nurkkiirenduse ( ) korrutisega. 17.Pöörleva keha kineetiline energia. Massielemendi kineetiline energia: Kogu keha summaarne kin energia: pöörelva keha kin energia: 18. Tasakaalu liigid. Ebapüsiv tasakaal- kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaalust eemale. Püsiv tasakaal-kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole.
annaabi.ee 
