Neutronite arv tuumas määrab ära, millise isotoobiga on tegemist. Sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid on sama keemilise elemendi erinevate isotoopide aatomid. Isotoobid Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Koostisosakeste mass Et neutron ja prooton on praktiliselt võrdse massiga, siis neutronite ja prootonite arv tuumas määrab ära aatommassi. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumast. Et elektronid on võrreldes nukleonidega ülikerged (peaagu 2000 korda kergemad), siis elektronide mass aatomi massi praktiliselt ei mõjuta. Click to edit Master text styles Pilt Second level Third level Fourth level Fifth level Ajalugu
Prootonite võime kiirata Tuumade võime iseenesest kiirata 11. Kes pakkus esimest korda välja praegu kasutusel oleva aatomimudeli? Bohr Rutherford Thomson 12. Mis on massiarv? Prootonite ja elektronide koguarv Elektronide ja neutronite koguarv Prootonite ja neutronite koguarv 13. Kuidas tähistatakse neutronite arvu tuumas? N n M 14. Millest tuleneb massiarvude erinevus? Erinevatest prootonite arvust tuumas Erinevatest neutronite arvust tuumas Erinevatest elektronide arvust tuumas 15. Millest koosneb prooton? Kvarkidest Spinnidest Elektronidest 16. Millele sarnaneb aatom? Planetaarmudelile Päikesele Päikesesüsteemile 17. Millega võrdub prootonite laengu absoluutväärtus? · Neutroni laengu absoluutväärtusega · Elektroni laengu absoluutväärtsega
Tuumareaktsioonid · Selleks nim. tuumade muundumisi. Tuumad võivad laguneda ning osakeste või teiste tuumadega reageerida. · Kehtivad järgmised reeglid: 1. massiarvude summa enne reaktsiooni peab võrduma massiarvude summaga pärast reaktsiooni (elektronide ja gamma-kvantide osakesed loetakse tühiseks). 2. laengute algebraline summa peab olema jääv. Nt. alfa-kiirgus muudab tuuma massi 4 võrra ja laengut 2 võrra väiksemaks (ehk element nihkub 2 koha võrra tabeli alguse poole). Beeta- kiirgus ei muuda küll tuuma massi, kuid laeng läheb ühe võrra suuremaks (ehk element nihkub tabelis ühe koha võrra edasi).
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difus...
8. MILLE POOLEST SARNANEVAD ERINEVAD ISOTOOBID? Erinevaid tuumi või aatomeid vastavate tuumadega nimetatakse selle elemendi isotoopideks. Igal keemilisel elemendil on mitu isotoopi. Isotoopide keemilised omadused on sarnased, kuna elektronkatete ehitus on ühesugune. Isotoopide füüsikalised omadused on aga erinevad, eriti väikese järjenumbriga elementidel. Ühe ja sama elemendi isotoopidel langeb prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumast. 9. SELGITA -, - ja - lagunemine. Kirjuta lagunemisvõrrandid. 1.- -lagunemine. Aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum. Tuumalaeng väheneb 2 võrra ja massiarv väheneb võrra. Element nihkub perioodilisuse süsteemis 2 ruudu võrra ettepoole ( nikkereegel). M-massiarv Z- tuumalaeng (- kiirgus on kõige nõrgem). 2. -lagunemine.
Isotoop Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Sõna tuleb kreekakeelsest sõnast isotopos 'samal kohal olev': isotoobid on perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Järjenumber vastab prootonite arvule aatomis. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumast. Isotoope määratletakse elemendi nimega, millele järgneb sidekriips ja nukleonide (prootonite pluss neutronite) arvuga aatomituumas (näiteks raud-57, uraan-238, heelium-3). Sümbolkujul lisatakse elemendi keemilise sümboli ette ülaindeksina nukleonide arv (näiteks 57Fe, 238U, 3He). Radioaktiivsus Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus
7. isotoop Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Sõna tuleb kreekakeelsest sõnast isotopos 'samal kohal olev': isotoobid on perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Järjenumber vastab prootonite arvule aatomis. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumast. Isotoope määratletakse elemendi nimega, millele järgneb sidekriips ja nukleonide (prootonite pluss neutronite) arvuga aatomituumas (näiteks raud-57, uraan-238, heelium-3). Sümbolkujul lisatakse elemendi keemilise sümboli ette ülaindeksina nukleonide arv (näiteks 57Fe, 238U, 3He). Erandeid sellele tähistamisele on kaks: · Vesiniku isotoopidel on erinimetused: prootium (vesinik-1), deuteerium (vesinik-2) ja
annaabi.ee 
