lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses AUGUSTE RENOIR Renoiri huvitas peale maastiku ka "Ood lilledele", "Vihmavarjud", inimese, eriti alasti inimkeha "Aerutajate eine" kujutamine EDGAR DEGAS Ta pöörab tähelepanu valguse "Priimabaleriin","Tantsijanna oma probleemile, maalib heledate pahkluud masseerimas", ,,Absint" toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust AUGUSTE RODIN(skulptor) Talle on väga oluline mitte ainult "Calais kodanikud ", "Mõtleja ", kuidas, vaid ka see, mida on "Suudlus" kujutatud. Rodinile on oma
Realism jaguneb: Barbizomi koolkond, Opositsionäärid, Skulptuuri areng, Vabaõhumaali levik Skandin. Impressionism: Sai nime sõnast impressioon- mulje, kuna jäädvustas hetke Realismi edasiareng. Kunstivool, mis tekkis Prantsusmaal 19. saj. II poolel. Tüüpiline on vabaõhumaal, jäädvustamaks lühikest meeleoluhetke Hetkelised muljed ümbritsevast elust ja loodusest Maalisid esemeid, maastikke, linnadest inimesi. Eduard Monet- "Eine rohelisuses", Edgar Degas- "Tantsijanna oma pahkluud masseerimas". Renessanss: Itaalias 1400, 15saj. Vararenessanss Itaalias 1400-1500. Teised Euroopa maad 1500. Kõrgrenesanss 1500-1530 Eestis 1600. Uuekunsti voolud Fovoism - 20 saj. Pariir 1905. Kasutati erksaid värve ja hoogsat maalilaadi. Dekoratiivset laadi kunst. Assju ei maalitud tõelistes toonides. Pildid värvirohked ja elujaatavad Vincet van Gogh Abstarktsionism 20 saj.Esemete kunst. Kasutatakse punkte, jooni ja pindu. Püüti tundeid edasi anda rahutute rütmide, värviakordide jms. kaudu
maalida Pariisi uuenenud linna vaateid. Üks neist oli DEGAS. Üks omanäolisemaid impressioniste. Lemmikteemadeks hobused ja baleriinid. Kutsutakse tantsijannade maalijaks, sest üle pooltel töödest on kujutatud tants. Kasutas jaapani kunsti ja fotograafia eeskujul ootamatuid juhuslikena tunduvaid kompositsioone. N: ,,Concorde'i väljak". Baleriine kujutas tihti mitte tantsimas, vaid painutamas, puhkamas, valutavaid jalgu masseerimas ning maalide ülesehitus oli täiesti uuenduslik. N: ,,Tantsutund ooperimajas".
Degas kujutas enamasti mõnd juhuslikku, liikumisega seotud hetke teatrimiljööst või baleriine, ratsavõsitlusi vms. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure. Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. Tema tuntuimad tööd: "Tantsijanna oma pahkluud masseerimas" ja "Priimabaleriin". Alfred Sisley töödest hinnatakse eelkõige tema talvemaastikke. Camille Pissarro maalis peamiselt päikeseküllaseid õhulisi tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ning aedu. Bulvaritel sõidavad ringi tohutud hulgad sõidukid ja jalutajad on kujutatud värelevate täpikestena. Üks tuntuim töö on "Montmartre`i bulvar õhtul ". Koos impressionistidega vaadeldakse ka Edouard Manet [eduaar manee] (1832-1883) loomingut
annaabi.ee 
