Kõige enam on levinud pneumaatilised pulsaatorid, mis on ehituselt lihtsad ja töökindlad. Selliste pulsaatorite tööorganiks on klapp, mille paneb tööle töökambrisse siseneva või sealt välja imetava õhu rõhk. Pulsatsioonitsükli kestus on määratud töökambri mahu ja õhuava läbimõõduga, mida saab perioodi pikkuse reguleerimiseks muuta. Lüpsiseadmed Ajavahemikku, mille jooksul nisakumm on kokku surutud (joonisel vahemik b), nimetatakse masinlüpsi massaazitaktiks. Massaazitakti jooksul on imemiskambris küll vaakum, kuid piima väljutust nisast ei toimu, kuna vaakumi mõju nisani ei ulatu. Ajavahemikku, mil nisakumm on avatud, nimetatakse imemistaktiks (joonisel vahemik a). Siis liigub lüpsivaakumi toimel nisast väljaimetav piim peene joana nisakummi imikambrisse Imemis- ja massaazitakti vaheldumine sarnaneb vasika imemisliigutustega ning soodustab piima sõõrdumist. Imemis- ja massaazitakt ning sellele järgnev siirdeaeg moodustavad pulsatsiooni tsükli
olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal avatud, sest rõhk on mõlemal pool võrdne. Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses kambris on vaakum, siis rõhkude vahe tõttu surutakse nisakumm kokku. Piimavool nisast lakkab ja toimub massaaz. NISAKANNU TALITLUS LÜPSMISE AJAL Enamus lüpsiaparaate töötab kahetaktilisel reziimil. Taktide vahekord on 1:1. Kolmetakatilisel lüpsiaparaadil lisandub veel puhketakt, mis seisneb selles, et mõlemas kambris on sel ajal välisõhk. Pulsatsioonisagedus on erinevatel lüpsimasinatel erinev
nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal avatud, sest rõhk on mõlemal pool võrdne. Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses kambris on vaakum, siis rõhkude vahe tõttu surutakse nisakumm kokku. Piimavool nisast lakkab ja toimub massaaz. NISAKANNU TALITLUS LÜPSMISE AJAL Enamus lüpsiaparaate töötab kahetaktilisel reziimil. Taktide vahekord on 1:1. Kolmetakatilisel lüpsiaparaadil lisandub veel puhketakt, mis seisneb selles, et mõlemas kambris on sel ajal välisõhk. Pulsatsioonisagedus on erinevatel lüpsimasinatel erinev
kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal avatud, sest rõhk on mõlemal pool võrdne. Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses kambris on vaakum, siis rõhkude vahe tõttu surutakse nisakumm kokku. Piimavool nisast lakkab ja toimub massaaz. 55 VEISEKASVATUS NISAKANNU TALITLUS LÜPSMISE AJAL Enamus lüpsiaparaate töötab kahetaktilisel reziimil. Taktide vahekord on 1:1.
annaabi.ee 
