kirjutanud väga paljud kriitikuid ning et neid kõrvutades ei pruugi isegi kohe aru saada, et jutt käib samast teosest. Hutton peab esmatähtsaks vaadelda teost antud ajajärgu poliitilises kontektstis ning varasemate kriitikate nõrkusi peab ta samuti poliitilise konteksti ebapiisavast avamisest tulenevateks. Ta toob välja, et nii kirjanduses kui kujutavas kunstis rõhutavad autorid maskiballide juures vaid mingit kindlat aspekti, mis neile (erialaselt) enim huvi pakub. Näiteks toob ta välja, et Balzac’i kui romaanikirjaniku huvitasid maskiballide juures peamiselt selles sotsiaalses segapuntras kerkivad armuintriigid. Hutton väidab, et maskiballidel ooperimajas osalesid vaid kindlalt piiritletud sotsiaalse kihistuse liikmed jõukas kodanlus. Nochlinile viidates
Kõlakate järgi olevat uued valitsejad endise kuninga surmast kuuldes laskunud põlvini ning lausunud: ,,Kaitse ja hoia meid, mu Jumal, oleme valitsemiseks liiga noored." Siiski ei lasknud Marie-Antoinette sellest end väga heidutada, sest temast sai kuninganna, kelle tahtmised pidid teoks saama. Endise ja ,,vana" õukonna vahetas ta välja uue vastu ning ta ei hoidnud tagasi riigiraha raiskamisega. Ta laskis meeletult kulutada oma garderoobile, soengutele, ehetele, ooperi- ja maskiballide külastustele. Allaandlik Louis XVI ei teinud selle kohta sugugi märkusi, vaid andus enda abikaasale, soetades talle isegi Trianoni suvelossi kingitusena. Sellest kohast sai Marie-Antoinette' meelispaik, kuhu ta tihtipeale põgenes etikettidest ja kohustustest pulbitseva elu eest. Ka oma suvemaja jaoks laskis ta kohutavalt raha raisata. Selline pillav eluviis ja huvitamatus Versailles's toimuva vastu sundis Maria Theresiat saatma Pariisi Toinette' venna, Joseph II.
Kummalised näokatted võimaldasid täielikku anonüümsust, mis oli oluline alamale klassile, aga veel rohkem ülikutele, keda etikett ja aadlitiitel muidu liigselt oleks ahistanud maskiga varustatult võisid nad aga muretult lõbutseda, nautida hasartmänge, joomist ja naisi. Prantsuse suur revolutsioon keelustas muude asjade kõrval ka maskid: kostüümides ega maskides ei tohtinud ilmuda tänavatele, keelatud oli maskiballide korraldamine ning isegi maskide müümine, millest oli selleks ajaks juba nii Itaalias kui ka Prantsusmaal tõhus äri saanud Kas soovib kodus hoida välismaalt toodud maske ? Oli juthum, kus inimene ostis maski, ja ta isegi ei mõelnud,et selle maski pärast muutub tema elu. Tavaline inimene,kes tõi välismaalt maski, ja ripputas selle seina peale kodus, ja unustas sellest. Paari kuu pärast, kui see inimene kaotas oma sõbra avariis, ema jäi tõsiselt haigeks,
annaabi.ee 
