Antiigi ja Cicero imetlemine andis surmahoobi ladina keelele kui elavale keelele ja ladina keele kasutus muutus teisejärgulisemaks. Kreeka keele ja kultuuri taasavastamine hoogustus pärast Konstantinoopoli langemist ja see oli aastal 1453, kui Itaaliasse tulid Bütsantsi pagulased. 15. sajandil levis kreeka kirjandus juba Prantsusmaale ja selle tulemusena Lääne-Euroopas tekkis mõiste nimega antiikmütoloogia. Hakati kasutama allegooriat ja kõrgklassi hulgas muutus populaarseks maskiballid. Humanismi levik tõi kaasa ka ülikoolide ja raamatukogude suurendamise ja raamatute trükkimise plahvatusliku leviku. Hakkas tekkima hästi palju ülikoole. Tänu humanismile sai ladina keelest õpetlaste ühtne keel. Järjest tähtsamaks muutusid rahvuskeeled ja selle põhjuseks olid rahvusriikide tekkimine(valitsemise dokumente hakati koostama rahvuskeeles). Humanismiga kujunes kaks suunda: · Rahvuslik · Kosmopoliitne inimese ülistajad, maailmakodanik
( nt Lorenzo Valla tõi välja selle, et Constantinuse kinkekiri on võltsing) Väga suureks eeskujuks humanistidel oli filosoof Cicero ( tema poolt kirjutatud ladina keel kinnitati õigeks ladina keeleks, keskaja ladina keelt hakati põlgama ) Antiigiihalus aitas kaasa ladina keele hääbumisele. Hakati uuesti pöörama tähelepanu kreeka keelele ja kultuurile ja avastati uuesti antiikmütoloogia ning Euroopa kõrgklassi seas said populaarseks maskiballid kus riietati end antiikmütoloogia tegelasteks. MAADE AVASTUS · 1450. aastateks oli levinud arusaam, et maa on kerakujuline. - mõõtmed mõnevõrra väiksemad ( 1/3 võrra ) · Tuntud oli Euroopa Aasia Aafrika Miks mindi maid avastama? 1) Euroopas oli väärismetallide kriis. Kuld ja hõbe olid liikunud idamaadesse ( sisse toodi vürtse, siidi jmd kaupu )
tagasipöördumine allikate juurde (ad fontes) · Kreeka kultuuri taasavastamine hoogustus pärast Konstantinoopoli langemist 1435, kui Itaaliasse tulid Bütsantsi pagulased, kes tõid kaasa kreekakeelset kirjandust · Huvi antiikfilosoofia, -keelte ja kirjanduse vastu tõi eurooplaste teadvusse jälle antiikmütoloogia: hakati kasutama allegooriad ja kõrgklassi hulgas said populaarseks maskiballid, kus riietuti antiikmütoloogia tegelasteks Levik Euroopas · Levis 15. sajandil eelkõige ülikoolide ja raamatutrükkalite vahendusel. · Uue vaimsuse levik tõi kaasa laialdase ülikoolide asutamise. 15. sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli · Ladina keel oli õpetlaste ühine keel, kuid järjest olulisemat osa hakkasid etendama rahvuskeeled, mida soodustas tugeva keskvõimuga rahvusriikide teke. 1362 avati
See sai Gustav III saatuslikuks. 16. märtsil 1792 toimunud maskiballil tulistas türannitapjate vandenõus osalenud aadlik Jacob Johan Ankarström kuningat selga. Kümmekond päeva hiljem suri Gustav III tekkinud veremürgitusse. Vandenõulased tabati ja hukati. Taani 18. sajandil Erinevalt Rootsist oli Taani läbi kogu 18. sajandi tugeva kuningavõimuga riik. Kuningas Christian VI [173046] oli fanaatiline pietist, kelle valitsusajal suleti Taanis teatrid ja keelati maskiballid. Igapühapäevane kirikus käimine muudeti kõigile kohustuslikuks. Christian VII valitsusaeg [1766 1808] tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friedrich Struensee (173272). Aastatel 177072 kaotati tsensuur ja kehtestati täielik trükivabadus. Taanis sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine. Kohtuistungid muudeti avalikuks ning deklareeriti kõigi inimeste
annaabi.ee 
