Hüpikkonn Tegelasteks on kuningas, tema 7 ministrit ja narr nimega Hüpikkonn. Hüpikkonn oli toodud kingituseks kuningale kindrali poolt võõralt maalt koos ühe tüdrukkääbusega Trippetta. Kuna kuningas ja ministrid olid suured naljasõbrad oli Hüpikkonn nende jaoks tõeline aare. Hüpikkonn oli narr, lombakas ja kääbus, kolm kõige nalja tegevamat asja ühekoos garanteerisid lõbustuse kuninga jaoks. Kuningas pidas tihti maskeraade ja just ennem üht maskeraadi kutsus ta enda ja ministrite juurde Hüpikkonna ja Trippetta, et nad aitaksid neil valida kõige vaimustavamad ja uskumatumad kostüümid ja selle juurde mingi lõbusa etenduse. Aga, et nii-öelda Hüpikkonna mõistust tööle panna, käskis kuningas juua tal peekri veini. Kuigi kuningas teadis et Hüpikkonn ei kannata veini ja muutub sellest imelikuks. Ikkagi jõi Hüpikkonn vastu tahtmist ära veinipeekri
usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendusest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitiliste ning ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused jms). Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupead Leo x Madicit köitsid pigem ilmalikud huvid, ta armastas teatris käia ega peljanud Vatikanis isegi maskeraade korraldada. Leo x pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud nendele tähelepanu. Nõnda pääses reformatsiooni lumepall tõkestamatult veerema. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks, aga oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti pulla avalikult ära. 1519. aastal lootis keisriks valitud Karl V kirikuvõimu tugevdamisega poliitiliselt
õhu. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Henry Purcell ja tema aeg. Henry Purcell (1659-1695) kasvas üles ajal, mil Inglismaa hakkas toibuma vahepealsest Cromwelli diktatuurist. Vastukaaluks Cromwelli-aegsetele puritaanlikele piirangutele tabas nüüd kõiki vaigistamatu lõbutsemisjanu. 1660. aastal kuningaks kroonitud Charles II õukonnas peeti taas uhkeid balle, korraldati jahilkäike ja maskeraade, paadiretki ja teatrietendusi. Aadlikud ja jõukad pürjelid võtsid eeskuju kuningakoja ilu- ja naudingukultusest. Muusika kuulus endastmõistetavalt kõigi ühiskonnakihtide igapäevaellu. Muusikaga tegeldi nii paleedes kui ka näiteks habemeajaja juures oma järjekorda oodates või trahteri kenas tagatoas, kus õlle ja veini kõrvale lauldi madrigale, mängiti lautot ja vioolasid. Muusika soosimine jätkus ka järgmiste valitsejate, Charlesi venna James II
annaabi.ee 
