Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maskeeritute" - 5 õppematerjali

Kadripäev
9
doc

Kadripäev

või loori. Valmistati ka kunstpatse, varem linast, hiljem vatist, riidest ja muust käepärasest. 20. sajandil hakati näo maskiga varjamise asemel seda värvima, mis oskusliku tegutsemise korral moondab isiku täiesti tundmatuks. Kuid näo varjamine on muutunud teisejärgulisemaks, nii et sageli värvitakse põgusalt või üksnes meigitakse tugevamate värvidega. Peamine on ikkagi ilusaks maskeerimine. Tavaliselt on maskeeritute välimuses ka midagi ajastukohast ­ näiteks 1980. aastatel multikate eeskujul ninaotsa punaseks värvimine. Linnades maskeeruti 20. sajandi lõpul ka igasuguste poe- või omavalmistatud maskide abil peletisteks, igasugusteks loomadeks, kuraditeks ja nõidadeks. Pikkade sajandite vältel on kujunenud välja palju lokaalseid erijooni, kuidas kadriks täpselt käidi ja mida tehti. Veel 20. sajandil ei käidud Setumaal näiteks üldse kadriks ja kadrilauludki

Eesti keel → Eesti keel
28 allalaadimist
Tähtpävade aastaring
10
doc

Tähtpävade aastaring

söömine. · Õlu on kalendritavandis säilinud oma kohal Saaremaal ja selle lähipiirkonnas, sedagi üksnes jõulude ning jaanipäeva ajal. · 20. sajandi algupoole vahetus jõululeiva küpsetamine välja piparkookide, präänikute ja jõulusaia valmistamise vastu. KALENDRITAVANDI MUUTUMINE. · Meelelahutuslikul, ajaviitelisel tavandil on eeldusi kauemini traditsioonis püsida. Sellesse rühma kuuluvad noorte kooskäimised, simmanid, maskeeritute ,,sandistamised" ja kiigelkäimised. · Jõuluõlgede komme vahetus jõulupuukombega. · Rahvusvahelise sümboolikaga postkaartidelt saime tuttavaks pühadejänesega ja päkapikkudega, samuti jõuluvanaga. · Lihavõttepühade meelisteemad olid värvilised munad, pajuurvad, tibud ja põlvpükstes pühadejänes munakorviga, suvistepühade puhul kujutati kevadlilli, kaseoksi ja lembemotiive. Aprillikaartidel naerdi taunitavaid omadusi: riiakust,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
Kadripäev
7
doc

Kadripäev

varjamiseks kardinat või loori. Valmistati ka kunstpatse, varem linast, hiljem vatist, riidest ja muust käepärasest. 20. sajandil hakati näo maskiga varjamise asemel seda värvima, mis oskusliku tegutsemise korral moondab isiku täiesti tundmatuks. Kuid näo varjamine on muutunud teisejärgulisemaks, nii et sageli värvitakse põgusalt või üksnes meigitakse tugevamate värvidega. Peamine on ikkagi ilusaks maskeerimine. Tavaliselt on maskeeritute välimuses ka midagi ajastukohast ­ näiteks 1980. aastatel multikate eeskujul ninaotsa punaseks värvimine. Kadripere Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle jaoks kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt" - kaltsudest jm

Kirjandus → Kirjandus
27 allalaadimist
Eesti rahvamuusika
17
docx

Eesti rahvamuusika

Nende vahele jääb vastlapäev. Sügistalviste pühadega seondus sanditamine ­ maskeeritud inimesed käisid perest perre. Kombestik oli seotud viljakusmaagia ning esivanemate kultusega. Oletatakse, et kunagiste uskumuste kohaselt võisid muistsed sanditajad esindada teises ilmas asuvate esivanemate hingi (nt Mulgimaal tuntud hingesante nimetatigi `hingedeks'). Maskeeritute rühm õnnistas talusid, soovides majapidamise edenemist tuleval saagiaastal. Vastutasuks saadi ande, mida võis pidada iga talu jõukuse tõestuseks, ohvriks esivanematele ja kingituseks oma küla esindajatele. Kõige tuntumad olid mardi- ja kadrisandid. Siin-seal ääremaadel käidi mööda küla ka teistel sügistalvistel pühadel: teateid on hinge-, mihkli-, andrese-, jõulu- ja vastlasantide kohta. Kui seejuures kasutati laule, siis olid need sarnased mardilauludega.

Muusika → Muusika
116 allalaadimist
Vana-Kreeka
52
doc

Vana-Kreeka

39 kirjeldatakse võidetud linna naiste saatust ja võitjate märatsemist. Ka Euripidesel on tragöödia "Elektra", mis erineb Sophoklese ja Aischylose sama teema käsitlustest. 50. Kreeka komöödia (Aristophanes, Menandros) Komöödia, kreeka draama teine haru, leidis Ateenas ametliku tunnustuse märksa hiljem kui tragöödia. Komöödia kujunes pilkelauludest, mida lauldi maskeeritute rongkäikudes Dionysose pidustuste ajal. Komöödiakoor, mis koosnes 24 inimesest (tragöödiakooris oli 12 või 15 in.), kandis vahel õige fantastilist riietust. "Konnad", "Linnud", "Herilased", "Pilved" ­ kõik need vanad komöödiad on saanud oma pealkirjad koori järgi. Näitleja välimus oli kuni IV saj-ni enam-vähem ühesugune, ent väga omapärane; selles torkasid silma paks kõht ja istmik, nahast tehisfallos ning karikatuurne mask. Sitsiilias kirjutas VI-V saj

Ajalugu → Ajalugu
139 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun