kaitsevad pead ja hoiavad saaki, isasloomal on üks neist sugutushaarmeks, mille abil ta võtab mantliõõnest spermapakke ja asetab need emase mantliõõnde. Veel kaks kombitsat on ette nähtud saagi kinnihaaramiseks. Uimed: Paiknevad mõlemal pool keha, mõeldud ujumiseks ja tüürimiseks. Nahk: Sisaldab sadu värvirakke, mis võivad kokku tõmbuda või paisuda. Tänu nendele on seepia mõne sekundiga võimeline oma kehavärvust muutma. Värvimuutusel on seepia laoks suur tähtsus maskeerimisel ning innaajal. Lubiplaadike: Lubjarikas plaadike, taandarenenud koda, mis kaitseb pehmeid kudesid. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Seepialaste (Sepiidae) sugukonda kuulub ligikaudu 80 liiki, kelle pikkus on 4-150 cm. Seepia kuulub peajalgsete klassi, tema lähisugulased on aga näiteks laevukesed (Nautilus) ja paberlaevukesed (Argonauta). Huvitavaid fakte seepiast: · Rünnatud seepia paiskab oma kehast tumedat värvainet nii kiiresti välja, et mõne minutiga
Voltairel on juba teemaks keskaeg, mitte antiik. Veel üks teema: lihtsad inimesed. Enam me ei räägi tähtsatest inimestest, vaid keskmistest lihtsatest inimestest. Voltaire tegeleb palju zanritega, ideloogiatega. Idamaine temaatika on juhtiv. Kasutab idamaise jutu struktuuri ei ole tüüpiline euroopa romaani ülesehitus, vaid hoopis katsumuste jada. Inimene elab üle rea katsumusi. Jutud hästi keerulised, raske jälgida, kõrvalt tulevad muud kujud jne. Sageli kasutab teoste maskeerimisel müstifikatsiooni ja pseodonüüme. Ei saa öelda, et ta oleks pessimist. Mõõdukal kombel optimist, lõpuks läheb ikkagi kõik oma rada. ,,Prantsuse suur entsüklopeedia". Mahult kõige suurem. Sinna kirjutasid suured prantuse entsüklopistid. Sealt saame tolle hetke teadusest väga palju. Sinna pandi kirja kogu ajastu. Palju tarku kaastöölisi. Lugeda: Voltaire teos ,,Mikromegas". Haakub üldise valgustusliku taustaga. Maailma asju vaatleb Saturni elanik. 5. okt
prantsuse akadeemiale", ,,Päästetud Rooma". Palju uusi süzeesid, idamaine temaatika.Voltaire' teemaks on pigem keskaeg kui antiik. Samuti lihtsad, keskklassi töökad inimesed. Voltaire tegeleb palju zanritega, ideloogiatega. Kasutab idamaise jutu struktuuri ei ole tüüpiline Euroopa romaani ülesehitus, vaid katsumuste jada. Inimene elab üle rea katsumusi, jutustused keerulised, raskesti jälgitavad, kõrvale tekivad muud kujud jne. Sageli kasutab teoste maskeerimisel müstifikatsiooni ja pseodonüüme. Ei saa öelda, et ta oleks pessimist. Mõõdukal kombel optimist, st lõpuks läheb ikkagi kõik oma rada. Denis Diderot 1713-1784 õppis jesuiitide koolis, hiljem juurat, meditsiini ja matemaatikat ning Inglise filosoofiat. 33-aastaselt esines esmakordselt oma filosoofiliste töödega. 1746. a ilmus ,,Filoloogilised mõtted" ja 1747. ,,Skeptiku jalutuskäik". Tähelepanuväärne teos ,,Kiri
annaabi.ee 
