8. kontori kindlustus pec,fc,poh Küsimuste 9-11 puhul kasuta alljärgnevaid andmeid: Ettevõttel on lahtilõikamise ja koostamise jaoskond. Lahtilõikamise jaoskonnas on 15 tööpinki ja 1 tööline. Koostejaoskond on tööintensiivne, seal on 20 töölist ja 3 tööpinki. Tootmisprotsessis kõik tooted läbivad mõlema jaoskonna. Toote X valmistamisel kasutatakse antud kuul mõlema jaoskonna masin- ja otsest tööaega. Lahtilõikamine Kooste Masintunde 9,0 0,12 Otsest tööaega 0,03 3,0 Ettevõtte eelarve näeb ette järgmisi näitajaid kummalegi jaoskonnale: Lahtilõikamine Kooste Ettevõtte üldkulud 862200 432000 Masintunde 72000 14280 Otsese töö tunde 5200 40000 9
Maksud 1200 0:5:1:0 Muu 1300 2:7:3:1 Kokku 24000 0 Ül. 5.3 Üldkulude jaotamine Allpool on toodud andmed tootmise kohta: Tootmise üldkulud, kr 6000 Tööaeg, t 800 Töötasu, kr 1600 Materjalid, kr 3000 Masintunde, t 1200 Tooteid 45 1) Leida osakulude määr kuluühiku kohta lähtudes alljärgnevatest kulukäituritest Üldkulude määrad: Otsene tööaeg Otsesed palgakulud Otsesed materjalikulud Esmaskulud Masintunnid Leida toote kogukulud, kui otsekulud ühikule on alljärgnevad: Kogukulud Materjalid, kr 23
nimetatakse traditsiooniliseks kuluarvestuseks ehk täiskuluarvestuseks. Traditsiooniline kuluarvestussüsteem on kuluarvestussüsteem, mille abil jaotatakse kõik üldkulud tootele/ teenusele, kasutades traditsioonilisi mahupõhiseid kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 87) Traditsiooniline kuluarvestusmeetodite puhul kasutatakse üldkulude jaotuseks tavaliselt töötundide, masintunde või põhitööliste töötasu (Haldma & Karu, 1999, lk 116). Tegevuspõhine kuluarvestus on kulude arvestus meetod, mille abil arvestatakse kulud kuluobjektile (tootele, teenusele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega, kasutades tegevuspõhiseid kulukäitured (Karu, 2008, lk 250). Ressursid seostatakse tegevusega ja tegevused omakorda kulukandjatega lähtudes oluliste tegevuste kasutamisest. Tegevuspõhine kuluarvestus lähtub kulukäiturite
annaabi.ee 
