sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. Toimus tööstusrevolutsioon Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. Tulemusena tekkis industriaalühiskond, mis ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine toimus 1760.-1780. aastal Inglismaal. Algas üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt
a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. · Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. · Manufaktuuride rajamine, palgatöölised. · Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin).
maades, kus segadus ja kaos valitsesid keskkonna üle, idanesid teineteisest sõltumatuna kaks erinevat loovjõudu: 1) maakasutuse teadus ühiskonna kui terviku huvides ja 2) uus kunstivorm. Esimene neist tegeles linnakujunduse, maa ja maastiku planeerimise ning looduslike ja ajalooliste allikate säilitamise ning kasutamisega sellele vastavalt. Teine idee kasvas välja konstruktivismist kunstis enne I maailmasõda: nn funktsionalistlik ja rahvusvaheline arhitektuur, mis põhines masintootmisel, kuid sisaldas ka põhjalikke inimuuringuid. Enne II maailmasõda tekkis teaduslik lähenemine, millega püüti teada saada rohkem inimkäitumise kohta. See olemuselt funktsionalistlik lähenemine pani aluse uuele programmile, mille tulemuseks oli uue vormi ja esteetika kadumine ning looduse ja maastiku kujundamine seoti nende funktsioneerimisega. Siit tulenebki: Kolmas suund: moodsa aja inimese vajaduste rahuldamine
annaabi.ee 
