(kiire väsimine, peavalu jm), kahjustub kuulmisnärv. Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes 1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel ja teistel põllumajandustöötajatel, samuti autojuhtidel, teedeehituse masinistidel, ekskavaatorijuhtidel, kraanajuhtidel, läbindajatel, puurijatel kaevandustes. Vibratsiooniallikaks võivad olla metalli- ja puidutöötlemise pingid, pumbad, kompressorid, ventilaatorid, puurmasinad, ehitusmaterjalide tõsteseadmed. Valgete sõrmede sündroom esineb vibratsiooni sagedustel f= 25-150 Hz ja amplituudiga A= 100 mikronit. Kivilõhkumisvasar vireeri sagedusega 63 Hz, mootorsaag tühikäigul - 125 Hz, saagides - 33-50 Hz.
· Ainevahetuse muutused , endokriinsüsteemi kahjustus. · Vestibulaaraparaadi kahjustus , kuulmisnärvi kahjustus. · Ülbvibratsiooni toimet soodustavad alajahtumine , füüsiline pingutus , liigne müratase . 6 VIBRATSIOONI TÕBI Eesti kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus . Peamiselt traktoristidel , autojuhtidel , kraanajuhtidel , teedeehituse masinistidel . Vibratsioonitõve tekkeks piisab 5 aastast üldvibratsiooni tingimustest . I STAADIUM : · Tekivad paresteesia nähud kätes - '' sipelgate jookmise '' fenomen . · Käte jõudluse vähenemine · õlavöötme kiire väsitamine · peenkapillaaride ahenemine · vereringehäired · Massaz ja ravivõimlemine taastavad täielikult jäsemete funktsiooni ja töövõime . II STAADIUM : · Käte jahtumine sinakas värvus · higistamine
· Raskete pneumaatiliste instrumentide kinnitus statiivile · Konstruktsioonide jäikuse vähendamine vahelagede vibratsiooni nõrgendamiseks · Masinate ümberpaigutamine tööruumis · Isikukaitsevahendite kasutamine Vibratsioonitõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustes umbes 1/3. peamiselt avastatakse seda endisel traktoristidel ja teistel põllumajandustöötajatel, samuti autojuhtidel, teedeehituse masinistidel. TOLM Tolm võib osutuda tüütavaks riskifaktoriks. Tolmu ohtlikkus sõltub koostisest, kogusest ja osakeste suurusest. Mida väiksem on osake, seda sügavamale see organismi tungib. Tolm võib pika aja jooksul akumuleerida kopsudesse ja kutsuda esile pneumokoniaoosi, mis on üldtuntud töövõimetust põhjustav kutsehaigus. Tööstuslik tolm omadustelt jaotatakse 4 gruppi: 1) Koostise järgi (orgaaniline, mineraalne või metalliline)
annaabi.ee 
