V. Melliku kavandi järgi vaid Faehlmanni hauaplats Raadi kalmistul ning esialgselt kavandatud mälestussamba püstitamine lükkus edasi 1930. aastasse. Ka ei saadud mälestussamba jaoks tellida esialgselt kavandatud Faehlmanni täiskuju, vaid piirduti rinnakujuga. Kuigi mälestussamba kavandi saamiseks kuulutati välja võistlus, ei rahuldanud võistlustulemused komiteed ja büst mälestussamba jaoks telliti kujur V. Mellikult. Faehlmanni kuju valati pronksi Tartu Põllutööriistade ja Masinavabrikus "Tegur" Avamistseremooniast võttis osa üle 1000 inimese. Kõne pidas K. E. Sööt, kes ühtlasi esines aruandega komitee tegevusest ning andis mälestusmärgi edaspidiseks ülikooli hoole ja järelvalve alla. Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Kuradisild Kuradisild ehitati 1913. aastal Vene tsaaride Romanovite dünastia 300.
Esimene neist oli Faehlmanni haua korrastamine ja teiseks oli Toomemäele mälestussamba rajamine. Rahva hulgas läbi viidud korjandus aga ei täitnud komitee ootusi ja raha jätkus ainult hauaplatsi korrastamiseks. Hiljem korraldati uus korjandus, mis samuti ei kandnud vilja ja algselt plaanitud täiskuju tellimine jäeti ära ning telliti hoopis Faehlmanni büst. Mälestussamba lõi skulptor Voldemar Mellik. Faehlmanni kuju valati pronksi Tartu Põllutööriistade ja Masinavabrikus ,,Tegur". Monumendi alus on tehtud graniidist. Mälestussammas avati 18. mail 1930. aastal ning sellest võttis osa üle 1000 inimese. Kristjan Jaak Petersoni monument Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) oli eesti kirjanik ja tõlk. Ta õppis Tartu Ülikoolis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Ta
· 30 meetri kõrgune punastest tellistest jalandiga ning kaheksakandilise puidust mahutiruumiga veetorn on läbi aegade olnud linna veevärgi sümboliks. · Tänaseks on see renoveeritud ja kasutusel vaatetornina, mille viimaselt korruselt saab pilgu heita kogu linnale. · 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Torni sisseseade olid valmistanud Viljandi ettevõtted. Saja kuupmeetri suurune veepaak oli valmistatud Uno Pohrti masinavabrikus. · · Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks. · Torn remonditi Rotary klubi algatusel ja paljude viljandlaste ning ettevõtete annetuste kaasabil ja avati turistidele vaatetornina. Kaheksakandilises tornikiivris paiknev ekspositisioon annab ülevaate Viljandi linna ajaloost. Varese sild. · 1925
annaabi.ee 
