1946. a. astus ta oma õe tuntud, keraamiku ja tekstiilikunstniku Elgi Reemetsa kutsel tollase nimega Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti aia- ja pargikujunduse erialale. (Kõige "mullalähedasem eriala") Kooli lõpetamise järel 1952.a suunati Valve Pormeister tööle Maaehitusprojekti, kus ta töötas 70.eluaastani. 2. Erialase töö algus Põllumajandusprojektis Pormeistri ülesandeks sai vastloodud kolhooside ja masinatraktorijaamade keskasulate projekteerimine. Kuue esimese tööaasta jooksul valmis Pormeisti käe all üle 40 maa-asula planeerimis ja haljastusprojekti. Kolhoosiasula pidi koosnema kolmest funktsionaalselt erinevast tsoonist: paraadlikust ühiskondlikust keskusest, tootmistsoonist ja individuaalkruntidega eramutest. Ellu viidi tollaseid planeeringuid minimaalselt. Pormeister pööras tähelepanu maaehituse kõigile aspektidele alates asula üldplaneeringust ja
transpordiettevõtete natsionaliseerimine. Valdav osa tööstusettevõtetest riigistati. Natsionaliseeriti ka väikeettevõtteid ja elumaju. Seati sisse plaanimajandus. 4-5 aastaga pidi Eesti muutuma arenenud tööstusmaaks. Väliskaubandustehinguid võis sooritada majandusministeeriumi lubade alusel. Kehtestati Eestis NSV Liidu tollitariifid. 1.jaanuarist 1941. a. mindi täielikult üle Nõukogude rublale. Riiklikust maatagavarast eraldati maad sovhooside ja masinatraktorijaamade jaoks 28. Eesti majandus Teise maailmasõja järgsetel aastatel (industrialiseerimine ja kollektiviseeimine) Industrialiseerimine on rahva elatustaseme tõstmiseks vajalik, kuna tööstuses luuakse uusi väärtusi intensiivsemalt kui põllumajanduses. 1950. aastate algul andis tööstus üle 80% Eesti rahvamajanduse kogutoodangust. Tööstuses ei mõldud loodussäästlikkusele ega sellele, mis oleks majanduslikult otstarbekas.
Eriti andis see tunda botaanika osakonna väljapanekus, kus esiplaanile tõusid loovdarvinismi küsimused. Neid käsitleti läbi nelja teema: Mitsurini töömeetodid, Viljamsi õpetus, Lõssenko õpetus ja Ivanovi õpetus. Teiseks väga oluliseks ekspositsiooniosaks sai ENSV sotsialistlikku põllumajandust käsitlev ekspositsioon. Viimane tuli 1954. aastal ümber kujundada, lähtudes NLKP septembripleenumi otsustest taime- ja loomakasvatuse kohta. Koostati skemaatilised kaardid masinatraktorijaamade asukohtadest, sovhooside ja kolhooside elektrifitseerimise käigust jne. Tulipunkti tõusid maisikasvatus ja sigade nuumamine. Sotsialistlikku põllumajandust propageeriv ekspositsioon võeti maha 1961. aastal. Üles pandi siis väljapanek looduskaitse alla kuuluvatest taimedest. Suurem ekspositsioonide uuendamine algas aga 1967. aastal, kui seoses bioloogias mõjule pääsenud ökoloogiliste uurimissuundadega otsustati ka
Eriti andis see tunda botaanika osakonna väljapanekus, kus esiplaanile tõusid loovdarvinismi küsimused. Neid käsitleti läbi nelja teema: Mitsurini töömeetodid, Viljamsi õpetus, Lõssenko õpetus ja Ivanovi õpetus. Teiseks väga oluliseks ekspositsiooniosaks sai ENSV sotsialistlikku põllumajandust käsitlev ekspositsioon. Viimane tuli 1954. aastal ümber kujundada, lähtudes NLKP septembripleenumi otsustest taime- ja loomakasvatuse kohta. Koostati skemaatilised kaardid masinatraktorijaamade asukohtadest, sovhooside ja kolhooside elektrifitseerimise käigust jne. Tulipunkti tõusid maisikasvatus ja sigade nuumamine. Sotsialistlikku põllumajandust propageeriv ekspositsioon võeti maha 1961. aastal. Üles pandi siis väljapanek looduskaitse alla kuuluvatest taimedest. Suurem ekspositsioonide uuendamine algas aga 1967. aastal, kui seoses bioloogias mõjule pääsenud ökoloogiliste uurimissuundadega otsustati ka