Nõukogude võimuorganid. Uue okupatsiooniga algasid kohe arreteerimised ja hukkamised. Peamine süüdistus oli teenimine saksa armees või koostöö nendega. · Muudatused majanduses ja migratsioon 1944-1947 viidi läbi uus maareform, Nõukogude vaenlastelt või oletatavatelt vaenlastelt ja üle kolmekümne hektaristelt taludelt võeti kokku ära 514000 hektarit maad. Ära lõiked jagati vähese maaga rahvale, rajati solhoose või jäi sööti. Maale rajati kogulaenutus punkte ja masinatraktori jaamu. Eesti tööstuse taastamiseks eraldati Nõukogude liidu eelarvest suuri summasid kuna Leningradi piirkond vajas elektrit, põlevkivigaasi jne. Tööjõuna toodi sisse vene keelt kõnelevaid inimesi. Narva ja Paldiski elanikkokonda ei lubatud kodulinna tagasi. Uue linnana kuhu eestlasi saadeti sunnitööle, tekkis Sillamäe. Seal toodeti Eesti maapõuest leiduvat uraani. 1945-1950 tuli Eestisse 170000 muulast. Moskva määras Eestile rasketööstuse eelisarengu, milleks
Mõeldud on maalapikest, mida inimene ise sai harida. 1950ndate keskpaiku oli suunamuutus oluliseks mitte ainult seetõttu, et inimene ise kartuli lauale sai, vaid ka riiklikus mastaabis aitas põllumajanduse elavnemisele kaasa. Hrustsovi aegse põllumajanduse puhul võib kasutada mõistet ,,põllumajanduse industrialiseerimine". Tehnilise varustuse parandamine. Loobuti Stalini-aegsest põhimõttest, kus tehnika ja tootmine oli eraldatud. Sovhoosid ja kolhoosid tellisid teenust masinatraktori jaamadelt. Masinatraktori jaamad ei olnud ainult majandusüksused, tegemist oli ka poliitilise võimukeskmega maal. Ka Eesti puhul taheti masinatraktorijaamadele anda poliitilist funktsiooni. Hrustsov loobub jaotusest ja annab tehnika majandite endi käsutusse. See on suur samm edasi. Lisaks tööstuse edenedes traktoripark laieneb oluliselt. Võibki öelda, et tegemist on teatud mõttes põllumajanduse industrialiseerimisega. Põllumajanduslik tootmine toetus sovhoosidele ja kolhoosidele
· 1959 üldine 8-klassiline koolikohustus · 1964 keskkool 11 asemel 10 aastat, 1965 jälle 11. 9. Kolhoos, sovhoos, MTJ, NSVL Riigipank ja riigihoiukassad · 1944 sotsialistliku maareformi taastamine · 1947 ÜKbP direktiiv kolhooside loomise kohta · 1949 märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine o Kolhoos - kollektiivmajand o Sovhoos - riigimajand o Artell kooperatiivne ettevõte (puusepad, müürsepad, metsatöölised) o MTJ (masinatraktori jaam), KEK (kolhoosi ehitus kontor), EKE (Eesti kolhoosi ehitus) o 1964 hakkasid kolhoosnikud rahapalka saama o 1970. Aastad suurmajandid ja ääremaad o 1981 Agrotööstuskompleksid o 1982 toitlusprogramm Riigihoiukassad kuulub riigipanga osakonna alla. 10. NLKP, EKP, ÜLKNÜ, ELKNÜ, keskkomitee, poliitbüroo, sekretär · NLKP Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. Tegutses 1952-1991. Ainupartei, riigi tegeliku võimu kandja
annaabi.ee 
