V: tasulised süsteemid, moodulid 5. Kus või miks kasutatakse Windows CE tarkvara peamiselt? V: GPS seadmed, DATA terminalid, auto multimeediakeskused. 6. Mida tähendab ,,Real-time OS" too 3 näidet kasutamise kohta? V: ESTCube-1, ABS kontrollsüsteem autodes, turvapatjade aktiveerimise süsteem autodes. Op.süsteem, mis on tehtud kasutamiseks reaalaja-arvutisüsteemis. 7. Mis eesmärke täidab operatsioonisüsteem nimeta vähemalt 3. V: Tõlgib kasutaja käsklusi masinakeelde. Jaotab riistvara ressurssi erinevate rakenduste vahel. Teostab kontrolli süsteemi komponentide toimimise kohta. 8. Mille poolest erinevad Android ja Windows Mobile? V: Windows Mobile on kõvasti aeglasem, ebastabiilsem, töötas aint mobiilil või nii. Android on kiirem ja saab kasutada ka teistel seadmetel, aga ka mitte kõigil. 9. Kui tahta teha oma enda operatsioonisüsteemi, siis millist tuuma eelistada? V: Linux või Unix 10
peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks
peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks
hargnemise võimaldamiseks peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks
dekodeerimine -> operandi aadressi arvutamine -> operandivõtt (mitu operandi) -> operatsioon andmetega (string või vektorandmed) -> salvestamisele kuuluva tulemi aadressi arvutamine -> tulemi salvestus (mitu tulemit) -> katkestusnõuete kontroll -> katkestusnõude töötlus. 9. Translaatorite liigid. Kompilaator (on kõrgkeele translaator, st programm, mida rakendatakse kõrgtaseme algoritmikeeles koostatud programmi transleerimisel masinakeelde), interpretaator (on arvutiprogramm, mis käivitab programmikoodi, mis ei ole masinkoodi kompileeritud), assembler (arvutiprogramm mis tõlgib assambler keele objekti faili või masinkeele vormi). 10. Kompilaator ja selle üldistatud mudel. Kompilaator on kõrgkeele translaator, st programm, mida rakendatakse kõrgtaseme algoritmikeeles koostatud programmi transleerimisel masinakeelde. Kõrgkeelne (C, Fortran, jt) programm -> keelespetsiifiline eeltöötlus (sõltuvused:
keerulisemaks või veaohtlikumaks teevad. Tulemusena on Java C++ keelest lihtsam ja seega on Javat kergem õppida ja sellele translaatoreid kirjutada. · Programmi täitmine. Java-kood kompileeritakse vahekoodi, seda nimetatakse baitkoodiks, mida edaspidi kas täidetakse interpretaatoriga või kompileeritakse, C++ keeles oli aga esialgselt määratud, et programm kompileeritakse antud platvormi masinakeelde. See määrab keelte kasutamise alad: Java keelt ei kasutata seadmete draiverite ja madalatasemeliste süsteemsete utiliitide kirjutamiseks. Java mehhanism aga lubab isegi baitkoodi kasutada erinevatel platvormidel ja suvalises operatsioonisüsteemis ilma, et programmi peaks muutma. · Mälu juhtimine. C++ kasutab klassikalist mälujuhtimise tehnikat, kus programmeerija ise eraldab
virtuaalmasinal ehk abstraktsel masinal. Virtuaalmasin sisaldab interpretaatorit. 10. Kompilaator ja selle üldistatud mudel. Tänapäeval koostatakse enamus programme kõrgkeeltes, mistõttu etendab nende töötlusel, mis kasutab kindlat ISA, olulist osa programmi transleerimisel kasutatud kompilaator. Kompilaator //compiler// on kõrgkeele translaator, st programm, mida kasutatakse kõrgtaseme algoritmikeeles koostatud programmi tõlgendamisel masinakeelde. 11. Operatsioonisüsteemi üldistatud arhitektuurne mudel. Operatsioonisüsteem (OS) – arvutisüsteemi osa, mis ohjab süsteemi riist- ja tarkvara (liides riist- ja tarkvara vahel). (Interaktiivne-, reaalaja-, hübriid-, sardoperatsioonisüsteem) Operatsioonisüsteemi põhifunktsioonideks on tegumite (protsesside) ajaline planeerimine ja mäluhaldus. Operatsioonisüsteem määrab milline protsess (protsessid) kuulub antud hetkel riistvaras töötlusele.
annaabi.ee 
