Eukarüoodid (2 miljardit aastat tagasi) Fotosünteesivad proküraoodid Hulkraksus (1 mijardit aastat tagasi) Elu areng Maal Taimeriigi evolutsion maismaal Ürgraikad (sõnajalgtaime) 410 440 miljonit aastat tagasi Paljasseemnetaimed 300-350 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud sõnajalgtaimed 280-360 miljonit aastat tagasi Katteseemnetaimed 100-130 miljonit aastat tagasi Elu areng Maal Loomariigi evolutsioon masimaal Lülijalgsed 400 miljonit aastat tagasi Kahepaiksed 395-345 miljonit aastat tagasi Roomajad 280-300 miljonit aastat tagasi Imetajad 200 miljonit aastat tagasi Linnud 150 miljonit aastat tagasi Inimene 2 miljonit aastat tagasi Evolutsioonitõendid Paleontoloogilised leiud Organite homoloogilisus Rudimendid Biogeneetiline reegel Molekulaarbioloogiline võrdlus Evolutsioonitõendid Paleontoloogilised leiud
Õhutemperatuur talvel Külm Soe, pehme talv Kõige soojem kuu Juuli August Õhutemperatuur suvel Soe Jahedam kui mandrilise kliimaga aladel Maismaa ja vesi soojenevad erinevalt: • Vesi on läbipäistev, päikesekiirgus neeldub sügavamatesse kihtidesse, mis soojendavad. Masimaal soojeneb ainult õhuke pinnakiht. • Vee erisoojus on suur, selle soojenemiseks kulub rohkem päikesevalgust. Kivimite erisoojus on väiksem, need soojenevad kiiremini. • Vesi juhib paremini soojust. Kuiv pinnas on halva soojusjuhtivusega. Pinnamoe mõju kliimale Mäed ja kõrgustikud takistavad õhu liikumist. 1. Kõrgus Kõrgemal on jahedam (-6°/km) ja tugevamad tuuled. Lumepiir- igilume esinemise madalaim kõrgus. Ekvaatoril kõrgemal, poolustel madalam. 2
350 miljonit aastat tagasi hakkasid taimede järel eluga maismaal kohanema ka loomad, näiteks tuhandejalgsed ja putukad. Okaspuulaadsed puittaimed olid üle 30m kõrged. Meredes ujusid haid ja paljud teised kalad. Umbes samal ajal tekkisid ka putukad, näiteks kiilid. (Kindersley, 1997) 300 milj. aastat tagasi esimesed kahepaiksed olid tulnud merest välja u. 50 miljonit aastat varem. Järk-järgult muutusid nende jäsemed tugevamaks ja nahk paksemaks, nii et nad võisid elada masimaal. Munemiseks pidi nad siiski vette tagasi minema. Soojades soodes kasvasid hiiglaslikud sõnajalad ja osjad. (Kindersley, 1997) 150 miljonit aastat tagasi valitsesid maismaal hiidsisalikud saurused. Roomajad elasid ka meres, näiteks plesiosaurused, ning lendasid õhus, näiteks pterosaurused. Sel ajal oli juba ka linde ja imetajaid . Meres olid tavalised elutsejad ammonniidid. Rohkem kui 100 miljonit aastat tagasi hakkasid Maale ilmuma esimesed õistaimed, näiteks magnooliad. Hiljem, u
Mida suurem on tuule kiirus, seda suurem on Coriolisi jõud. Kõrgemates õhukihtides on need kaks jõudu tasakaalus ja õhk liigub täpselt piki isobaare (geostroofiline tuul) 3. Hõõrdejõuga peab arvestama maapinna lähedal (madalamal kui 1km). See jõud pidurdab õhu liikumist (vähendab tuule kiirust) ning kallutab tegeliku tuule veidi madalama rõhuga ala suunas. Maa- ja merebriis. Briis päeval-puhub merelt maale, sest merel kõrgrõhuala (õhk jahe, laskub) ja masimaal madalrõhuala (õhk soe, kerkib). Öösel vastupidi-briis puhub maalt mrele. Passaadid. Püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskrasdidelt ekvaatori suunas. Põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral kagupassaadid El Nino. Iga 5-7 aasta tagant korduv ilmastikunähtus troopilisel Vaiksel ookeanil. Tavaline olukord- • Vaikse ookeani idaosas ja kõrgrõhuala ja Austraalias madalrõhuala. • Idaosas on kuiv ja lääneosas sajab. • Tuuled puhuvad idast läände.
annaabi.ee 
