Oraaklid olid vanas kreekas ennustajad. Ennustati tähtede, loomade siseelundite jms. järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel. Kreeklased pidasid oluliseks maist elu. Arvati, et peale surma rännatakse allilma, mida valitseb Hades ja kuhu pääseb üle allilma jõe, tänu paadimees Charon-ile ühe hõberaha eest. Seepärast oli kombeks kadunutele münt suhu panna. Müsteeriumid: Eleusise müsteeriumid: Demeter olevat oma tütre röövist masendatuna valinud peatuspaigaks Atika linna. Seda sündmust tähistati rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Õhtul jätkusid rituaalid vaid pühendatutele suurtes pühamutes. Pühendatuks sai igaüks kes ei olnud korda saatnud veretööd. Orpheuse müsteeriumid: Orpheus oli laulik, kes õpetas inimestele müsteeriumide pidamist. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu, kuid et inimkonnal lasub iidse kuritöö süü, siis in
saadik aru saama. Ma ületasin end ja hakkasin nüüd süstemaatiliselt lugema ka neid marksistlikke kirjandusteoseid. Minu negatiivne suhtumine neisse hakkas lõpmatult kasvama. Siis seadsin ma endale ülesandeks lähemalt teada saada, kes on ikkagi selliste kontsentreeritud alatuste vabrikandid. Alates väljaandjast olid kõik, viimane kui üks, juudid. Juhtub, et nii, nagu see toimus ka eile, jätkab ta oma muinasjuttude jutustamist edasi nagu poleks midagi juhtunud. Kui teie, masendatuna sellisest häbematusest, osutate neile temapoolsetele asjaoludele, teeb ta ette siiralt hämmastunud inimese näo, ta ei suuda absoluutselt midagi meenutada eilsetest vaidlustest, peale selle, et ta eile tõendas teile oma õigsust nagu kaks korda kaks on neli. Vahel tegi see mind täiesti relvituks. Ma lihtsalt ei teadnud, mille üle imestada: kas hästi külgeriputatud keele või valetamiskunsti üle. Aegamööda hakkasin ma neid vihkama.
pärast astus ka väike vanamees. Aiamajja jäänud mees sulges akna, väljus hetke pärast ukse kaudu ja kontrollis järele, kas naine on ikka kindlasti tõllas. Mõlemad kaaslased ootasid teda juba hobuste seljas, ka tema hüppas sadulasse. Teener istus uuesti kutsari kõrvale. Kolme ratsaniku valve all eemaldus tõld kiiresti ja kõik oli möödas. Sellest hetkest peale ei ole ma enam midagi näinud ega kuulnud.» Kohutavast uudisest masendatuna tardus d'Artagnan sõnatult paigale, tema südames märatsesid aga kõik viha ja kiivuse deemonid. «Auväärne härra,» ütles vanake, kellele see tumm meeleheide hoopis enam mõju avaldas, kui oleksid seda teinud kaebed ja pisarad, «ärge heitke meelt, nad ei tapnud teda, see on peaasi.» «Kas te umbeski ei tea, kes on mees, kes juhtis seda põrgulikku ettevõtet?» «Ma ei tunne teda.» «Aga te ju rääkisite temaga, te nägite teda.» «Ah, te tahate, et ma teda kirjeldaksin?» «Jah
annaabi.ee 
