Isikunime Ilus deklinatsioon Ilus (Iulius, Iulii) meessoost isikunimi, II käändkond MASCULINUM SINGULARIS PLURALIS Nominativus Iulius Iulii Genitivus Iulii Iulirum Dativus Iulio Iuliis Accusativus Iulium Iulios Ablativus Iulio Iuliis Vocativus Iuli Iulii
KÄÄNDED - casus • Nominativus – nom. – nimetav- kes? mis? • Genitivus – gen. – omastav – kelle? mille? • Dativus – dat. – alaleütlev – kellele? millele? • Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk
Ladina keele kodune töö 29.09 1. Nimisõna põhivorm koosneb nimisõna algvormist ja omastava käände lõpust ja soost. 2. Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Ladina keeles on 5 deklinatsiooni.’ 3. Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genetiivi lõpu järgi. 4. Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused. 5. Kuidas määrata sugu? Sugu saab määrata sõnalõpu järgi. 1. meessugu – genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer ‚vähk’); 2. naissugu – genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’) NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp –on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud:
et Filio qui a mortuis and Holy Spirit with them One; surrexit, ac Paraclito, and may the Son on us bestow in saeculorum saecula. the gifts that from the Spirit flow. (vt KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL) Sõnavara (nimisõnad/substantiivid): nominatiivis (nimetamise kääne) ja genitiivis (täiendi kääne) Deklinatsioonid on Roma numbrites (I, II, III, IV, V) m. = masculinum (meessoost); f = femininum (naissoost); n. = neutrum (kesksoost) creator, creatoris (III) m. spiritus, spiritus (IV) m. mens, mentis (III) f. gratia, gratiae (I) f. pectus, pectoris (III) n. Paraclitus, Paracliti (II) m. donum, doni (II) n. fons, fontis (III) f. ignis, ignis (III) m. caritas, caritatis (III) f.
eelviimasel silbil natúra, medicína 4. Kui eelviimane silp on lühike, siis on rõhk tagant kolmandal silbil médicus 5. Rõhk on eelviimasel silbil sõnades medicína, meningítis, myóma, longitúdo, fractúra, vertebrális, vulgáris, venósus, venósa, venósum, meátus jt. 6. Rõhk tagant kolmandal silbil sõnades músculus, língula, tubérculum, vítreus, gástricus, fácilis jt. Nimisõnadel on kolm sugu: 1. meessugu genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus us (musculus ,lihas', gallus ,kukk') või er (cancer ,vähk'); 2. naissugu genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp a (vena ,veen', gallina ,kana' etc); 3. kesksugu genus neutrum (n) sõnalõpp um (erratum ,viga') NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ,skelett', cranion = cranium `kolju', bakterion = bacterium 'bakter'.
indecl. indeclinabile (indeklinaabel, sg. singularis (singular, ainsus) käändumatu sõna) subst. substantivum (substantiiv, nimisõna) inf. infinitivus (infinitiiv, tegevusnimi) subst. defect. substantivum defectivum loc. locativus (lokatiiv) (defektiivsubstantiiv, vaegnimisõna) lüh. lühendatult, lühendina superl. superlativus (superlatiiv, ülivõrre) m masculinum (maskuliin, meessoost sõna) v või n neutrum (neutrum, kesksoost sõna) v. defect. verbum defectivum (defektiivverb, nom. nominativus (nominatiiv) vaegtegusõna) num. numerale (numeraal, arvsõna) voc. vocativus (vokatiiv) vt vaata 1 , ab, abs praep. c. abl
annaabi.ee 
