Ekspositsioon Töötlus C C E Sissejuh. peateema sideosa kõrvalteema (eksp. teemade töötlus) Andante Andante maestoso Cantando Espr. ma tranquillo Alegretto pastorale 1-34 35-46 47-69 70-199 200-295 Peegelrepriis C kõrvalteema sideosa peateema Poco a poco Allegro marziale Allergro marziale animato Andante maestoso 296-343 344-404 405-419 Kuidas Liszt kasutas transformatsioonitehnikat "Prelüüdides" 1) Algteema, mida hakatakse muutma (sissejuhatus) C-duur Andante maestoso (peateema ekspositsioon) C-duur cantando (sideosa) C-duur E-duur Allegro maestoso (Repriis) 2) Kõrvalteema (lüüriline metsasarvede teema) E-duur
kirjutas oopuse nr 10. Sümfoonia nr.2(1901-02)- seda sümfooniat inspireeris kirjutama maal, mida Nielsen nägi ning mis rääkis neljast temperamendist(koleerik, flegmaatik, melanhoolik, sangviinik). Teine sümfoonia kannabki nime ,,Neli temperamenti". Sümfoonia on justkui neli erinevat teost, mis kajastavad erinevaid temperamente. I osa- allegro collerico(algab B-mollist G-duur E-bemoll minoor) II osa- allegro comodo e flemmatico III osa- andante malincolico IV osa- allegro sanuineo- Marziale( lõppeb D-minoori põhiakordiga) Flegmaatilise ehk teise osa kirjutamisel visualiseeris Nielsen teismelisest, keda kõik armastavad. Lõpuosas aga visualiseeris rõõmsast mehest. Sümfoonia nr.3(1910-11) ,,Espansiva". Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile, mida võib mängida klarneti või trombooniga, kui inimhääle kasutamise võimalust pole. Sümfoonia nr. 4(1914-16)- ,,The Inextinguishable". Kõige dramaatilisem ja võib-olla ka kõige paremini tuntud sümfoonia
hetked ilusad. Oli ka suvaliselt kõlanud pikki liine, mis meenutasid pigem harjutust Otsa kooli improtunnist kui mingit teost. Kolmandas osas oli mõnes kohas kuulda ka eriliselt eemaletõukavat kriginat. Tasapisi hakkasin aru saama, miks need inimesed vaheajal mantli järele haarasid. Samas ei tasu teost päris hukka mõista, sest kindlasti on olemas inimesi, kellele selline muusika meeldib. Mina igatahes nende hulgas ei ole. 4. osa (,,Molto tranquillo e misterioso - Marcato marziale") oli kõla poolest pisut ilusam, kuid muusikaliselt täiesti seisev. Paari minuti järel hakkas ikka päris igav. Väga kahju oli sellest, et Quintessential Playeril, mille abil ma seda kontserti järelkuulasin, polnud edasikerimise võimalust. Ühe väga olulise asja unustasin veel öelda. Nimelt oli selle kontserdi näol tegemist Olav Rootsi ,,Sümfoonia" esiettekandega Eestis. Ausalt öeldes ma ei imesta, miks esiettekande ja eesti esiettekande vahe oli nii suur. Autorist
annaabi.ee 
