hammustuse tagajärjel. ● Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale ● Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu, hulkuvate loomade arvukuse piiramine ning metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine aitavad kaasa marutaudi leviku tõkestamisele. Millised loomad võivad nakatuda ? ● Nakatuda võivad kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired. ● Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. ● Eestis nagu mujalgi Euroopas on haiguse põhilisteks kandjateks metsloomadest rebane ja kährikkoer.
Üksikutel juhtudel on esinenud nõgestõbe ja löövet Kui mõni kõrvaltoime muutub tõsiseks, tuleks viivitamatult oma arsti poole pöörduda Kõrvaltoimeid üldjuhul siiski ei teki. Lisaks marutõvele tuleb meeles pidada teetanusevastast kaitset. Isegi väike hammustushaav võib põhjustada septilise või sügava nakkuse. Isegi siis kui loom lakub haava või kriimustab seda piisavalt, et tekib nahapõletik, tuleb seda käsitkeda kui hammustust. Metsloomade marutaudivastane suukaudne vaktsineerimine: Metsloomade suukaudne vaktsineerimine on väga kulukas ja aega nõudev, kuid siiski ainuke efektiivne meetod viiruse täielikuks tõrjeks. Vaktsineerimise tulemusena katkeb viiruse üle kandumine ühel loomalt teisele tänu immuunsuse tekkele organismis. Juhul kui vaktsineerimine lõpetada liiga vara, toimub loomade haigestumise plahvatuslik tõus ning mõne aastaga jõutakse samale tasemele, mis oli enne vaktsineerimist.
Selleks on kährikkoer. Kährikkoer ehk kährik (Nyctereutes procyonoides) toodi Eestisse sisse 1950-ndatel aastatel. Põhjuseks oli Nõukogude Liidu vajadus eksportida rohkem karusnahku. Tänapäeval kährikuid karusnaha pärast enam eriti ei kütita ja nende populatsioon on sealtpeale, kui kadus küttimise majanduslik motiiv ka kasvanud. Kährikkoera arvukuse kasvule aitas kaasa ka käesoleva 6 sajandi algusest alates läbiviidav marutaudivastane vaktsineerimiskampaania. Täna levitavad kährikud kärntõbe, trihhinelloosi ja alveokokk-paelussi nakkust. Alveokokk-paeluss on inimese tervisele surmavalt ohtlik. Kähriku liha inimene ei söö, aga nakatumine võib toimuda läbi metssealiha söömise, kuna metssiga võib kõigesööjana olla söönud nakatunud kährikkoera korjust. Populatsiooni kontrolli all hoidmiseks on vajalik piisav küttimine, seda
annaabi.ee 
