● Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. ● Eestis nagu mujalgi Euroopas on haiguse põhilisteks kandjateks metsloomadest rebane ja kährikkoer. ● Lemmikloomi vaktsineeritakse marutaudi vastu( metsloomi samuti, mis tõkestab levikut) Millised on marutaudi haigustunnused? Kui viirus on läbi hammustushaava organismi tunginud, levib ta närvisüsteemi vahendusel peaajju ning enamik marutaudile viitavaid sümptomeid ongi põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest. Sagedamini esinevad sümptomid on: ● tavapärase käitumise järsk muutus (tavaliselt sõbralik loom muutub kartlikuks või agressiivseks) ● inimpelguse kadu metsloomadel ● suurenenud süljevoolus ● neelamisraskused ● rännumaania ● suurenenud heli- ja valgustundlikkus ● vaaruv kõnnak
kutsikat, kes sünnivad esialgu väga pisikestena. Tuhkrul on üle keha näärmed, mis eritavad talle iseloomulikku lõhna/haisu. Samuti on tal saba all olemas näärmepaunad (haisukotid), kust ta ohu korral väga ebameeldivat ja teravahaisulist nääret välja paiskab. Isastel loomadel on hais vängem kui emastel. Tuhkrut vaktsineeritakse nagu koera ja kassi kolme kuu vanuselt marutaudi vastu ning talle väljastatakse Euroopa Liidus kehtiv tervisepass. Lisaks marutaudile tuleb vaktsineerida ka koertekatku vastu esimest korda kahekuuselt, teist korda kolmekuuselt ning siis aastas korra. Olemuselt on tuhkur aktiivne ja liikuv loomake, kes ei talu puuris pidamist ning vajab iga päev vähemalt 4 tundi vabalt jooksmist ja mängimist. Tuhkur on aeglase arusaamaga ja ei taipa väga kähku, mida nõutakse. Tuhkruga tuleb olla järjekindel ja rahulik. Haisunääre Eestis on haisunäärmete eemaldamine keelatud operatsioon, kuna Euroopa
HIV-infektsiooni korral kasutatakse mitmeid preparaate kombineeritult, kuna monoteraapia korral muutub viirus kiiresti ravimresistentseks. Kahjuks enamuse viirusnakkuste raviks veel spetsiifiline ravi puudub. Seetõttu tuleb osade haiguste korral tegeleda nende haiguste profülaktigaga, mis põhineb vaktsineerimisel. Meil vaktsineeritakse plaaniliselt selliste viirusinfektsioonide vastu nagu leetrid, punetised, mumps ja polomüeliit. Ka peale looma hammustust, kui on vähimgi kahtlus marutaudile, tuleb inimest kiiresti vaktsineerida. See võib ära hoida haigusnähtude tekke ja seega ka patsiendi kindla surma. Tuntumaid viirushaiguseid Rõuged Sümptomid * palavik külmavärinatega (39...40°C) * valud nimme piirkonnas * iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus * hüpereemia neelus, näol. Konjunktiviit * tahhükardia Tuulerõuged Sümptomid * Avaldumisaeg pärast viirust kandva isikuga kokkupuutumist on 15-20 päeva * Sügelevad villid * Palavik Leetrid
Veistel on domineerivaks kliiniliseks tunnuseks üksikute kehapiirkondade (külgede ja tagajäsemete) intensiivne sügelus ja loomad võivad muutuda raevukateks. Haiguse raskema kulu korral tekivad kesknärvisüsteemi kahjustused, millele järgneb surm. Koerad muutuvad raevukaks, neil esineb tugev sügelemine, paralüüsid tekivad lõua- ja farünksi piirkonnas, mille tagajärjel tekib tugev salivatsioon. Haigusnähud sarnanevad marutaudile. Dif.diagnoos: veised – marutaud, BSE (hullulehmatõbi); sead - Sigade Tescheni tõbi, Sigade katk, Sigade gripp, SRRS, Sigade parvoviroos, Söödamürgistus. Lahangul: fibronekrootiline riniit, kopsuedeem, hemorraagilised lümfisõlmed, nekroosid maksas, põrnas, meningoentsefaliit. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine (peaaju, maks, põrn, kopsud, l/sõlmed), Identifitseerimine (kasvab hästi rakukultuuris), NR, ELISA IFM, seroloogiline uurimine,
Antarktikas ning Inglismaal, Iirimaal ja Jaapanis Nakkuse looduslikud reservuaarid: Kährikud, rebased, hundid, koerad, kassid, paljud nahkhiirte liigid · Viirus levib süljega · NB! Viirus ei levi nakatunud looma uriini, rooja ja vere kaudu · Eristatakse metsa- ja asulamarutaudi · Raabieseviirus on neurotroopne · Viiruse replikatsioon toimub neuronites, lihaskoes ja süljenäärmetes Marutaudile on vastuvõtlikud kõik soojaverelised loomad · Nakkusallikaks on haiged loomad, kes hammustades eritavad süljega viirust · Karnivoorid võivad nakatuda viirust sisaldavat pea- ja seljaaju süües Haiguse inkubatsiooniperiood on varieeruv, koertel 21--80 päeva, kuid see võib olla ka lühem või pikem. Marutaudi patogenees on lõplikult selgitamata, kuid on tead, et erinevalt teistest viirusnakkustest, ei etenda vireemia olulist osa viiruse levikul organismis.
annaabi.ee 
