Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"martinust" - 3 õppematerjali

Mardipäev-mardilaulud
6
docx

Mardipäev-mardilaulud

Kui mardid pere tegemistega rahule jäid, sai pererahvas kiita. Heade soovide eest pakuti mardisantidele õunu, saia, mett, maiustusi. Vanasti oli marditoiduks keedetud seapea koos kaalikate ja kartulitega. Söödi ka vorsti, verikäkki ja karaskit. Väga levinud komme on ka küpsetatud mardihane söömine. "Tuppa tema viskab viljaõnne, katusele karjaõnne." Väliselt tundub, et santide tegevuses on tähelepanu rohkem karjal kui viljal ja ka Lääne- Euroopas on Martinust loetud veiste ja karjuste kaitsjaks. See on veidi petlik ja ei tähenda kaugeltki, et meie mardipäeval oleks põlluvilja pärast vähem muretsetud kui karja pärast. Seda muret väljendavad kujukalt ülirohked ilmaennustused: kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; kui Sõel loojub mardiöösel heledalt, siis on oodata viljarikast aastat ja tüdrukutele

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
Eesti rahvakalendri tähtpäevad
38
doc

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

Saksa taustaga aladel käiakse vastastikku külas ja maitstakse rohkeid piduroogasid. Asatru liikmed pühitsevad Einherjar'i, mis on pühendatud 432 000-le jumalaid kaitsvale sõdalasele. Paljudes riikides tähistatakse 11. novembril Esimese maailmasõja lõpupäeva kui mälestus- või veteranide päeva (USA, Kanada), see on ka Poola iseseisvuspäev. Mart Mardipäev on Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (11. november). Püha Martinust kujutatakse enamasti noore sõjamehena. Legendi järgi kohanud ta Gallias alasti kerjust, lõiganud oma keebi pooleks ja ulatanud teise poole kerjusele. Öösel sai ta ilmutuse, et see oli hoopis Kristus, kellele ta oma mantlist poole annetas. Ilmutuse mõjul laskis ta end ristida, 371. aastal sai temast Tours'i piiskop. Keebipool kujunes tähtsaks reliikviaks, mida hoidsid oma varanduse hulgas frankide Merovingide soost kuningad.

Ajalugu → Ajalugu
67 allalaadimist
Keskaeg - kirik
49
pdf

Keskaeg - kirik

Kontsiliarism ja Baseli ning Firenze-Ferrara kirikukogud: Kontsiliarismi teooria, mille alusel on kirikukogu kiriku kõrgeim organ, mis on saanud oma autoriteedi jumalalt ja mille otsused on paavstile kohustavad. Baseli ning Firenze - Ferrara kirikukogud Kontsiliarismi põhimõtetes hoolimata ajast uus paavst Martinus V varsti kirikukogu laiali. Kontsiliarismi pooldajad tegid vasturünnaku ning kogunesid uuele Baseli kirikukogule, milles sunnit Martinust oma dekreeti tühistama ja kirikukogu seaduslikkust tunnistama. Ametisse nimetati ka uus paavst Eugenius IV. Kontsiliarismi eesmärgiks oli olnud kiriku ühtsuse taastamine. Selle juurde kuulus ka kirikuuniooni saavutamine Kreeka-ortodokskirikuga. Ida Rooma keiser ja Konstantinoopoli patriarh olid suhtunud sellesse positiivselt ning uus kirikukogu kutsuti kokku Konstantinoopolis kuhu läksid nii paavsti kui ka kontsiili esindajad.

Ajalugu → Keskaeg
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun