süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise metoodika, olmus ning tähtsuse lühike kirjeldus: karastamine kuumutamine üle faasipiiri ja kiire jahutamine, noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri, temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Karastamisel tekkinud martensiitstruktuur on suure kõvadusega, aga väga habras. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Katsetulemused: Tabel 1 Katsekehde C-sisaldus ning karastamistingimused Terase Kõvadus Karastus Kuumutuskestus Katsekehade Nõutav Saavutatud mark, lähteolekus temperatuur min arv kõvadus kõvadus
(tsementiidi ja ferriidi segu) faasiga. 0,8% juures on terase struktuuriskeem kompaktne ja see sisaldab ainult perliiti, 1,6% juures on terase struktuuriskeemis perliidi vahel ka tsementiit (struktuuriosad näidatud joonisel 2). Kasutusalaselt on tegemist tööriistaterasega. 3. Antud terase korral on võimalikud poolkarastus ehk kuumutus üle faasipiiri ning siis kiire jahutamine soolalahuses, vees või õlis. Kasutades kriitilist jahtumiskiirust saadakse martensiitstruktuur. Lisaks on võimalik ka madalnoolutus, kus kuumutatakse metalli allpool piiri üle ühe tunni ning siis lastakse tavalises õhus jahtuda. Temperatuur valitakse lähtuvalt soovitud kõvadusest/sitkusest. Tehes madalnoolutust muutub teras tugevamaks ja vastupidavamaks. 4. Tüüpiline termotöötlus antud terasele on poolkarastus + madalnoolutus. Lähtuvalt lõpptermotöötlusest on tegemist külmstantsiterasega, millest valmistatakse keeruka kujuga
A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuriAcm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjus Student Response B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuriAcm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine õhus C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur D. Terase termotöötlusviis, mille tulemusel saadakse tasakaaluoleku struktuurid Score: 2/2 5. Mida nimetatakse normaliseerimiseks? Student Response A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Acm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjus B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse või faasitmutuste temperatuuride, seal
B. Karastus C. Noolutus D. Külmaga töötlus Score: 2/2 4. Mis on lõõmutamine? Student Response Feedback A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuriAcm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjus B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuriAcm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine õhus C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur D. Terase termotöötlusviis, mille tulemusel saadakse tasakaaluoleku struktuurid Score: 1/2 5. Mida nimetatakse normaliseerimiseks? Student Response Feedback A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse või faasitmutuste Student Response Feedback temperatuuride, seal hoidmine ja seejärel kiire jahutus B. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur C
Noolutus D. Külmaga töötlus Score: 2/2 4. Mis on lõõmutamine? Student Response A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuriAcm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjus B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuriAcm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine õhus C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur D. Terase termotöötlusviis, mille tulemusel saadakse tasakaaluoleku struktuurid Score: 2/2 5. Mida nimetatakse normaliseerimiseks? Student Response A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Acm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjus B. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur C
4. Mis on lõõmutamine? Student Response A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuriAcm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjus B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuriAcm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine õhus C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur D. Terase termotöötlusviis, mille tulemusel saadakse tasakaaluoleku struktuurid Score: 2/2 5. Mida nimetatakse normaliseerimiseks? Student Response A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse või faasitmutuste temperatuuride, seal hoidmine ja seejärel kiire jahutus B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri
Külmaga töötlus Score: 2/2 4. Mis on lõõmutamine? Student Response A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuriAcm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjus B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuriAcm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine õhus C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur D. Terase termotöötlusviis, mille tulemusel saadakse tasakaaluoleku struktuurid Score: 2/2 5. Mida nimetatakse normaliseerimiseks? Student Response A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse või faasitmutuste temperatuuride, seal hoidmine ja seejärel kiire jahutus B. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur C
temperatuuriAcm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjus b. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuriAcm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine õhus c. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur d. Terase termotöötlusviis, mille tulemusel saadakse tasakaaluoleku struktuurid Score: 2/2 Küsimus 5 (2 points) Mida nimetatakse normaliseerimiseks? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Acm või Ac1, seal hoidmine ja
lähedastel temp,jahutus õhus. 3.Karastamine-kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3,kiire jahutamine (soolavannis,vees,õlis) 4.Noolutamine-karastamisele järgnev kumutus allpool faasipiiri Ac1,jahutus- kiirus pole määrav. Terase kõvadus tasakaaluolekus sõltub otseselt terase süsinikusisadlusest, kuid ei ületa 330...350HB.Terase tugevuse,kõvaduse,elastsuse tõstmise üks viis on karastamine. Karastamine - termilise töötlemise viis, mille tulemusena saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur. Karastamise tehnoloogiline protsess: 1. Terase kuumutamine üle faasimuutuste temperatuuri. 2. Seisustamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detailis antud temperatuurile vastava struktuuri tekkimine. 3. Jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide (F+T) tekkimist. Praktikas kasutatakse põhiliselt kolme noolutusviisi: 1. Madalnoolutus - viiakse läbi temperatuuril 170...250 °C ja
Vasesulamid jaotatakse: Messinguteks (Suurem tugevus ja hea plastsus, Cu ja Zn peamiselt, juveelimaterjalina, padrunikestas) ja pronksiks (Hästi valatav ja plastne; Cu koos, kas Sn, Al, Mn või Be; Mündid, torustikud). 7.Metallide termotöötlemise protsessid: karastamine, noolutamine, parendamine. Milleks neid protsesse kasutatakse? Millised metallide omadused nende protsessidega muutuvad? Karastamist tehakse metalli kõvaduse suurendamiseks. Teraste karastamisel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur. Tehakse hästi kuumaks, jahutatakse õlis või vees kiirelt. Noolutamine on karastatud detaili järeltöötlus, millega parandatakse detaili omadusi. Sellega saavutatakse materjali sitkuse märgatav paranemine, pingete vähendamine ning töödeldavuse paranemine. Parendamine kasutatakse konstruktsioonterastel C sisaldusega 0,3-0,5 %, millel on vaja sitkust ja tugevust. Saavutatakse parim sorbiitstruktuur, mis tagab terase hea tõmbetugevuse, kõvaduse ja plastsuse. 8.Plastid
Terase termotöötlus on laialt levinud meetod tema omaduste muutmiseks nii materjalil kui ka lõpptoodetel. Termotöötlus võimaldab ühe ja sama keemilise koostise korral saada terve rea erinevaid võimalikke mehaanilisi omadusi. Karastamise ja noolutamise eesmärk Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmise üheks viisiks on terase karastamine. Karastamisel tekkinud martensiitstruktuur on suure kõvaduse ja karastamisel tekkinud sisepingete tõttu nii habras, et seda ei saaks kasutada enamikus rakendustes. Karastatud terase kuumutamist temperatuurini, mis ei ületa Ac1, nimetatakse noolutamiseks. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Muutused on seotud faasimuutustega kuumutamisel: jääkausteniidi kadumise ja martensiidi lagunemisega. Karastatud terase kuumutamisel
noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Terase termotöötluse põhiviisid: Karastamine kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm) (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus)-> seisutamine sellel temperatuuril-> kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis) kiirusel, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem. Saadakse ebastabiilne struktuur. Enamasti saadakse lõpptulemusena martensiitstruktuur, mis on suure kõvaduse ja tekkinud sisepingete tõttu habras. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiriAc1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks ning austeniit kaob. Suureneb terase sitkus, kuid kõvadus ja tugevus vähenevad. Toimub ka sisepingete vähenemine ja karbiidosakeste kasv. Jaguneb madal-, kesk- ja kõrgnoolutuseks,
lõpptoodetel. Termotöötlus võimaldab ühe ja sama keemilise koostise korral saada terve rea erinevaid võimalikke mehaanilisi omadusi. [2] 1.1 Karastamise ja noolutamise eesmärk Terase tugevuse ja kõvaduse või kõvaduse ja kulumiskindluse tõstmise üheks viisiks on terase karastamine. [2] Karastamiseks nimetatakse termotöötluse viisi, mille tulemusel saadakse ebastabiilne (mittetasakaaluline) martensiitstruktuur, mille kõvadus on suur (kuni 65HRC). [1] Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200oC, seisutamises sellel ja jahutamises (tavaliselt õhus). Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. [1] 1.2 Kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik Karastamise tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest etappidest: a) austenisatsioon terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri (üle Ac1 või Ac3);
..200 oC) karastamisel tekkivate sisepingete vähendamiseks. Sisepinged põhjustavad detailide kõverdumist, kaardumist ja pragunemist. Karastamise ideaalne jahutuskõver on toodud joonisel 5.3. Seega on terase karastamise seisukohalt oluline karastuskeskkonna jahutusvõime kriitilistel temperatuuridel – 650…500 oC (austeniidi minimaalne säilivus) ja 300…200 oC (martensiidi tekkimise algus. Karastamisel tekkinud martensiitstruktuur on suure kõvaduse ja karastamisel tekkinud sisepingete tõttu nii habras, et seda ei saaks kasutada enamikus rakendustes. Kuumutamisel suureneb aatomite liikuvus ja toimuvad difusiooniprotsessid – seda intensiivsemalt, mida kõrgem on temperatuur. Karastatud terase kuumutamist temperatuurini, mis ei ületa Ac1, nimetatakse noolutamiseks. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus
3 Kui suur hulk süsinikku on maksimaalselt lahustunud austeniidis temperatuuril 727 0C ? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 4 Kui suur on ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 5 Terasele C-sisaldusega 0,46% on tehtud täiskarastus, mille tulemusel on saadud martensiitstruktuur. Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? : 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 6 Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? : 1. Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0,8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks. 2. Perliidi süsinikusisaldus (0,8 %) on kokkuleppeline väärtus, mis võimaldab materjaliuuringutes lihtsustusi teha. Reaalselt sisaldab perliit 0-2,14% süsinikku. 3
kasutatakse ainult kuumutamiseks ja seisutamiseks antud temperatuuril, jahutamine toimub juba õhus. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Terase karastamine Karastamiseks nimetatakse termotöötluse viisi, mille tulemusel saadakse ebastabiilne (mittetasakaaluline) martensiitstruktuur, mille kõvadus on suur (kuni 65HRC). H-termotöötlus, R-Rocwelli meetod, C-skaala järgi- erinevad jõu skaaladel Terase tavakarastamine eeldab järgmisi etappe: 1. terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 (poolkarastus) või Ac3 (täiskarastus), et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke; 2. seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; 3
Vali üks: 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 4 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Kui suur on ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)? Vali üks: 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 5 Incorrect Mark 0,00 out of 2,00 Question text Terasele C-sisaldusega 0,46% on tehtud täiskarastus, mille tulemusel on saadud martensiitstruktuur. Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? Vali üks: 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 6 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? Vali üks: 1. Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0,8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks. 2. Perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0,8% süsinikku. 3
toimub aga õhus. Madalsüsinik- ja madallegeerteraseid tavaliselt lõõmutamise asemel normaliseeritakse, sest omadustel pole vahet. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suuremad kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks sageli karastamise eeloperatsioonina. Karastamiseks või karastuseks nimetatakse TT viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur. Eristatakse järgmisi karastuse viise:- tava- ja pindkarastus, - laus- ja kohtkarastus jt. Tavakarastuse etapid: terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või Ac3 , et tagada vajaliku austeniidi teke. Seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke. Jahutamine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (F ja T) teket
Rauaga moodustab väävel keemilise ühendi – raudsulfiidi FeS, mis tardolekus praktiliselt rauas ei lahustu, kuid lahustub vedelmetallis. 11. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. 11.1. Karastamine Karastuseks nimetatakse termotöötluse viisi, mille tulemusel saadakse ebastabiilne (mittetasakaaluline) martensiitstruktuur, mille kõvadus on suur (kuni 65HRC). Terase tavakarastamine eeldab järgmisi etappe: 14 1) terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 (pool- karastus) või Ac3 (täiskarastus), et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke; 2) seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; 3) jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest
Ümarkeeret, mille profiil koosneb ringikaartest ja neid ühendavatest lühikestest Karastamine nim. Termotöötlemise viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne sirglõikudest, kasutatakse suure dünaamilise koormuse, välitingimustes koostatavate (mittetasakaalus olev) martensiitstruktuur detailide (näit. tuletõrjearmatuur) või õhukeseseinaliste detailide korral, mille keere noolutamine (sitkus, kõvadus ja tugevus ning sisepinged) moodustatakse plastse deformeerimise teel (lambisoklid). parendamine, sest meh. omadused on paremad kui lõõmutatud terasel
(mikropraod vms). 41. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht. Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuset δR 42. Terase termilise töötlemise viisid ja eesmärk. Karastamine nim. Termotöötlemise viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne (mittetasakaalus olev) martensiitstruktuur noolutamine (sitkus, kõvadus ja tugevus ning sisepinged) parendamine, sest meh. omadused on paremad kui lõõmutatud terasel. Madalnoolutus 170...250oC – eesmärk kõvadus. Kesknoolutus 300...400 oC – eesmärk plastsus, säilib elastsus, väheneb tugevus, kõvadus. Kõrgnoolutus 500...650 oC – eesmärk sitkus, väheneb tunduvalt kõvadus, tugevus. 43. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus.
omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasuta-takse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. 18) Karastamine kui terase termilise töötlemise üks viisidest. Terase karastus Karastuseks nimetatakse termotöötluse viisi, mille tulemusel saadakse ebastabiilne (mittetasakaaluline) martensiitstruktuur, mille kõvadus on suur (kuni 65HRC). Terase tavakarastamine eeldab järgmisi etappe: 1) terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 (poolkarastus) või Ac3 (täiskarastus), et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke; 2) seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; 3) jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida
Normaliseerimine on lõõmutusega võrreldes odavam termotöötluse moodus, sest ahju kasutatakse ainult kuumutamiseks ja seisutamiseks antud temperatuuril, jahutamine toimub juba õhus. Lõõmutatud ja normaliseeritud madalsüsinik- ja madallegeerteraste omadustel pole praktilist vahet, mistõttu neid teraseid soovitatakse lõõmutamise asemel normaliseerida. Terase karastus Karastuseks nimetatakse termotöötluse viisi, mille tulemusel saadakse ebastabiilne (mittetasakaaluline) martensiitstruktuur, mille kõvadus on suur (kuni 65 HRC).Terase tavakarastamine eeldab järgmisi etappe: 1) terase kuumutamine üle faasipiiride Ad (pool-karastus) või AOS (täiskarastus), et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke; 2) hoidmine (seisutamine) sellel temperatuuril, et tagada kogu homogeense struktuuri teke; 3) jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemist (ferriidi ja tsementiidi)teket. Karastustemperatuur
Järelikult, mida väiksem on v kr, seda suurem on läbikarastuvus. Läbikarastuvus, nagu ka vkr on tihedalt seotud austeniidi lagukiirusega ja seega austeniidi lagunemise algjoone asetusega C- kõverail. Joonisel on toodud C kõverale paigutatud jahtumiskõverad silindrilise detaili korral südamikus v s, pinnal- vp, ja poole raadiuse kaugusel pinnast v 0,5r. Sellistel jahtumiskiirustel tekib pinnakihis martensiitstruktuur, südamikus - perliiditaolised laguproduktid või beiniit, poole raadiuse kaugusel pinnast martensiit koos laguproduktidega. Kui C kõver nihkub paremale (näiteks legeerterase korral), läbikarastuvus suureneb, sest mida aeglasem laguneb austeniit, seda paremal asub C joon ja seda suurem austeniidiosa samal jahtumisel muutub martensiidiks. Austeniidi lagunemist tingivad järgmised tegurid: 1) Austeniidi koostis
S o o v ita ta v a d 700 t e m p e r a tu u r id Terase karastus Karastuseks nimetatakse termotöötluse viisi, mille 600 tulemusel saadakse ebastabiilne (mittetasakaalu- 500 line) martensiitstruktuur, mille kõvadus on suur (kuni 65HRC). 400 Terase tavakarastamine eeldab järgmisi 0 ,2 0 ,4 0 ,6 0 ,8 1 ,0 1 ,2 1 ,4 C ,% etappe: Sele 1.26. Pingestuslõõmutustemperatuuri valik
30...50 oC Terase karastus üle faasimuutuste Karastuseks nimetatakse termotöötluse viisi, mille temperatuuri tulemusel saadakse ebastabiilne (mittetasakaalu- t line) martensiitstruktuur, mille kõvadus on suur (kuni 65HRC). Terase tavakarastamine eeldab järgmisi Jäme struktuur Peen struktuur etappe: 1) terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 (pool- Sele 1.27. Normaliseerimine karastus) või Ac3 (täiskarastus), et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke; T,ºC 2) seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu
annaabi.ee 
