lapsi. Niimoodi võttis riik õiguse sekkuda inimeste eraellu. Kõige rohkem aga kiusati taga ikkagi juute. Neid süüdistati kommunismis ja kodumaa reetmises. Ka siinkohal pöörati majanduskriisi ületamisele tähelepanu. Ehitati kilomeetrite kaupa kiirteid, mis võimaldasid väeüksusi kiirelt transportida ja samas andis tööd miljonitele inimestele. Tänu sellele paranes majanduslik olukord. Kuna see võis ajutine olla, vajas Hitler võidukat sõda. Nii marssisidki Saksa üksused keelatud Reini piirkonda. Samas säilis Suurbritannias ja Prantsusmaal demokraatia. Neid ei mõjutanud majanduskriis nii palju. Britid kasutasid võõramaised tooraineid, eksport oli aktiivne ja tulus ning hindade langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Samuti said nad vedada oma kaupu dominioonidesse. Karmikäeliseks valitsemiseks polnud siin tarvidust. Suurbritannial oli kaks sajandit demokraatiakogemust, seal toimis põhiseaduslik monarhia
majandusreformi nime all. Kõikide uute reformide tulemusena langes elatustase nind tekkis ka toidu- ja tarbeainete puudus. Vagun küüditatutega, 1941. a. Vene- Saksa sõda 1941. aastal Kuna Stalin andis käsu kaitsta Tallinnat iga hinna eest, siis koondas Punaarmee juhatus Tallinna anna kõik käepärased jõud. Tallinnlasi ise sunniti rajama ümber linna punkreid, kaevikuid, okastraattõkkeid ja tankitõrjekraave. Kõigest sellest aga ei piisanud ning 28. augustil marssisidki Tallinnasse sisse Salsa väed. Eestlased aga unustasid kogu eelneva viha sakslaste vastu ning tervitasid neid kui vabastajaid. Nad olid veendunud, et Saksa vägi ajab Punaarmee välja ning et Eesti saab omariikluse taastada. Vene- Saksa sõda puhkes 22. juunil 1941. aastal. Punaarmee loovutas vastupanuta kogu Lõuna- Eesti, kuid alates Kesk- Eestist sakslaste pealetung takerdus. Uute jõude koondamine nõudis aega, seega vabanes Põhja- Eesti nõukogude
21 juuni andis Goltz oma vägedele käsu eestlastest läbi murda, seekord see õnnestus, tänu sellele, et jõud olid ebavõrdsed Eesti vägedel õnnestus siiski läbimurre viimasel hetkel riivistada ja vastupealetungile minna Soomusrongid hoidsid vaenlasi eemal, kuni hakkasid saabuma abiväed: Kuperjanovi pataljon, öösel eestlaste abiväed ja järgmisel päeval mindigi vastupealetungile Eesti sõdureid valdas võidujoovastus ja 23. juuni hommikul marssisidki Eesti väed Võnnusse sisse. (Võidupüha) Teekond Riiani ja rahu sõlmimine Landeswehriga Riia poole minnes tuli eestlastel küll takistusi (sakslased), kuid need kõrvaldati Juuni lõpuks jõuti Riia-lähedaste järvedeni, kuhu olid sakslased pannud märkimisväärsed jõud. Eestlased nõrgendasid sakslaste kaitset ja hõivasid Väina jõe suudme (Johan Pitka juhitud eesti merevägi)
mida näitas ilmekalt alates novembrist-detsembrist 1939 Nõukogude lennuväe pommitamisrünnakud Soome linnade vastu Eesti baasidest. Olukord muutus veelgi pingelisemaks 1940. aasta juunis, kui Saksamaa vallutas Pariisi. Ka NL otsustas oma valdusi nüüd suurendada ja nõudis kõigilt Balti riikidelt väidetava baasidelepingu rikkumise pärast lisavägede lubamist riikide territooriumile. Eestis toimus see 14. juunil ja 16. juunil marssisidki kümned tuhanded sõdurid riiki sisse. See oli sisuliselt okupatsioon, varsti nõuti ka valitsuse vahetamist. 21. juunil asuski ametisse Johannes Vares- Barbaruse nukuvalitsus, mis sai oma instruktsioonid Moskvast. Peagi korraldati ka valimised, kuid seal said tegelikult osaleda vaid Nõukogude poolt heaks kiidetud kandidaadid. Peale seda hakati tõsisemalt ette valmistama Eesti annekteerimist Nõukogude Liitu. Selle esimeseks avalikuks märgiks oli 17. juulil toimunud "töörahva"
annaabi.ee 
