“Napoleoni koodeksi”. Napoleon I Bonaparte asus ümber korraldama sõjaväge. Nüüdsest said sõjaväelased parema relvastuse ja väljaõppe. Prantsusmaa oli muutunud suurriigiks sõjalises mõttes. Nüüd algas keisri vallutussõdade sari. Ta võitis 1805. aastal Vene-Austria- Prantsuse, 1806.-1807. aastatel Vene-Preisi-Prantsuse ja 1809. aastal Austria-Prantsuse sõja. Tema armee oli võidukas tänu keisri väejuhi talendile ja tema kuulsusrikaste marssalite plejaadile. Napoleon saavutas oma kuulsamad võidud lahingutes nagu Marengo, Ulm, Jena- Auerstedt, Friedland ja Wagram. Ta teadis, mida teha, et tema sõjavägi oleks võitmatu ja selle poole ta pürgis ja sai sellega hakkama. Ta ilmselt uskus ja teadis, et tema sõjavägi on piisavalt tugev, et võidelda Euroopas. Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele sõdadele palju vaenlasi, mis ka juhtus. Austerlitzi lahing toimus 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures
eluaegne konsul ja 1804. aastal kuulutas senat ta keisriks. Napoleon I Bonaparte asus ümber korraldama sõjaväge. Nüüdsest said sõjaväelased parema relvastuse ja väljaõppe. Prantsusmaa oli muutunud suurriigiks sõjalises mõttes. Nüüd algas keisri vallutussõdade sari. Ta võitis 1805. aastal Vene-Austria-Prantsuse, 1806.-1807. aastatel Vene-Preisi- Prantsuse ja 1809. aastal Austria-Prantsuse sõja. Tema armee oli võidukas tänu keisri väejuhitalendile ja tema kuulsusrikaste marssalite plejaadile. Napoleon saavutas oma kuulsamad võidud lahingutes nagu Marengo, Ulm, Austerlitz (mida keiser ise nimetas oma väejuhibiograafia päikeseks), Jena-Auerstedt, Friedland ja Wagram. Ta teadis, mida teha, et tema sõjavägi oleks võitmatu ja selle poole ta pürgis ja sai sellega hakkama. Ta ilmselt uskus ja teadis, et tema sõjavägi on piisavalt tugev, et võidelda Euroopas. Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele
Prantusmaa okupeeriti sakslaste poolt. Ülejäänud osas loodi nn. Vichy vabariik, mis oli Saksamaa mõju all ja mille valitsus tegi koostööd Hitleri valitsusega. Seda Vichy vabariiki juhtis I maailmasõja kangelane marssal Pétain, kelle kõrval omasid suurt mõju Pierre Laval ja admiral François Darlan. Seega oli suur edu Saksamaale, millele oli suvel 1940 jäänud vaid üks oluline vastane Suurbritannia. 19.07.1940 andis Hitler 12-le oma kindralile Generalfeldmarschalli aukraadi, uute marssalite seas olid Keitel, Reichenau, List, von Rundstedt ja von Brauchitsch. 10. mail 1940, peale Saksamaa pealetungi algust läänes, sai Suurbritannia peaministriks Sir Winston Churchill, Hitleri üks raevukamaid vastaseid Suurbritannias. Juba ta esimene kõne pidi välistama rahu Saksamaaga. Seetõttu algasid juulis 1940 sakslaste pommitusrünnakud Inglismaale ning asuti ette valmistama operatsiooni "Seelöwe". Samas inglased olid
annaabi.ee 
