Moe´ meetod lähtub sellest, et võrk on aladimenseoneeritud e. kõikides ühendustes on blokeerimistõenäosused üle lubatava, lisatakse kanal sellesse ühendusse, mille korral saavutatakse suurima üldise blokeerimistõenäosuse B suhteline kahanemine võrgu maksumuse kasvamise suhtes. Analoogiliselt jätkates saavutatakse olukord, kus kõikide võimalikke marsruutide jaoks on B etteantust väiksem. 37. Ad hoc-sidevõrgud. Proaktiivsete marsruutimisprotokollide tüübid. Ad-hoc sidevõrk sihtotstarbeline, ajutine sidevõrk, mis on Access point´i vaba ja kasutab radiokanali info edastamiseks (mobiilne). Teiste sõnadega kliendid on samaaegselt ka võrgusõlmed. Seega siin puudub kindel infrastruktuur. Ad-hoc sidevõrgu puhul kasutatakse ka keerukaid marsruudi valikuid: proaktiivsed marsruutimisprotokollid, reaktiivsed marsruutimisprotokollid ja segatüüpi ka. Proaktiivsed marsruutimisprotokollid tähendavad,
Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnum, mis täpsustab võrgu pilti ühenduste koormatuse ja kvaliteedi osas. Sellist informatsiooni kogudes ja süstematiseerides saab marsruuter leida optimaalseid teid võrgu sihtpunktidesse. Kommuteerimisalgoritmid on küllaltki lihtsad ja tavaliselt samad kõikide marsruutimisprotokollide jaoks. Enamasti leiab üks arvuti, et tal on vaja saata pakett teisele arvutile. Sellisel juhul, saanud kuidagi teada marsruuteri aadressi, saadab arvuti paketi adresseerituna marsruuteri füüsilisele aadressile kuid samal ajal sihtarvuti loogilisele aadressile. Üle vaadanud paketi loogilise sihtaadressi, otsustab marsruuter, kas ta teab või ei tea, kuidas seda paketti edasi saata. Kui marsruuter ei tea järgmist sammu, siis pakett tavaliselt kustutatakse. Vastasel korral aga saadetakse
konkureeritakse kõigi teiste pakettidega selle tee peal ehk ei hõivata kogu resurssi endale. Näiteks ATM võrkudes kommutatsioonisõlmed ei tea sihtpunkti aadressi, vaid teavad kust tuleb pakett ja kuhu see tuleb edasi saata. Selle võrra on aadress väiksem ja marsruutimisotsust lihtsam ja kiirem teha. 27. Marsuutimine Meil peab olema mingi algoritmi järgi tabel ja tabelis on väljad, mille järgi tehakse otsus, kuhu pakett edasi saata. Marsruutimisprotokollide informatsiooni järgi tehakse valmis tabel. Algoritmi ei täideta iga paketi jaoks. Iga paketi jaoks võetakse informatsiooni tabelist ja kui tekib vajadus siis see tabel arvutatakse uuesti ümber ja siis edasine marsruutimine toimub läbi tabeli. Kui pakett saabub, siis vaadatakse aadressi välja või siis virtuaalkanali identifikaatori välja. Marsruutimisotsus tähendab seda, et vaadatakse marsruutimistabelist, mida paketiga edasi teha
annaabi.ee 
