Protokolli TUP nõrkuste kõrvaldamiseks töötati välja protokoll ISUP (ISDN User Part). See on tänapäeval enimkasutatav kõnede juhtimisprotokoll. Protokoll ISUP on spetsiaalselt välja töötatud pöördumiste juhtimiseks nii kõnede kui ka andmete edastamisel. Protokoll on kohandatav erinevates maades kehtivatele eripärasustele. Nagu kõik teisedki ülemiste kihtide protokollid kasutab ka protokoll ISUP signaalipunktide vahel sõnumite edastamiseks MTP protokolle. ISUP sõnumite marsruutimisel kasutatakse paiknemiskoode ja signaalikanaleid. Kõik telefoninumbrid esitatakse formaadi E.164 kohaselt. Protokoll ISUP erinevalt protokollist TUP annab kogu telefoninumbri edasi korraga, ühenduse loomise algetapil. Alles on jäetud ka võimalus telefoninumbri edastamiseks osade kaupa, kuid seda praktiliselt ei kasutata. ISUP protokoll kasutab teenindussignaalide edastamiseks kahte moodust: · edastus lõikude kaupa (linkbylink) · läbivedastus (endtoend)
Protokolli TUP nõrkuste kõrvaldamiseks töötati välja protokoll ISUP (ISDN User Part). See on tänapäeval enimkasutatav kõnede juhtimisprotokoll. Protokoll ISUP on spetsiaalselt välja töötatud pöördumiste juhtimiseks nii kõnede kui ka andmete edastamisel. Protokoll on kohandatav erinevates maades kehtivatele eripärasustele. Nagu kõik teisedki ülemiste kihtide protokollid kasutab ka protokoll ISUP signaalipunktide vahel sõnumite edastamiseks MTP protokolle. ISUP sõnumite marsruutimisel kasutatakse paiknemiskoode ja signaalikanaleid. Kõik telefoninumbrid esitatakse formaadi E.164 kohaselt. Protokoll ISUP erinevalt protokollist TUP annab kogu telefoninumbri edasi korraga, ühenduse loomise algetapil. Alles on jäetud ka võimalus telefoninumbri edastamiseks osade kaupa, kuid seda praktiliselt ei kasutata. ISUP protokoll kasutab teenindussignaalide edastamiseks kahte moodust: · edastus lõikude kaupa (linkbylink) · läbivedastus (endtoend)
CHAP kasutab väljakutsele vastuse genereerimiseks MD5 räsialgoritmi 21. Pakettide marsrutiseerimise põhimõte ja protokollid. Marsruutimine on informatsiooni liigutamine mööda võrku ühest kohast teise. Marsruutimist on tihti vastandatud sildamisega, mis on üldises mõttes tegelikult sama asi. Põhiline vahe marsruutimise ja sildamise vahel on selles, et sildamine toimub OSI mudeli 2. kihis, kuna marsruutimine toimub 3. kihis. Sellise vahe tõttu on sildamisel ja marsruutimisel kasutusel kardinaalselt erinev informatsioon ning need protsessid toimuvad küllaltki erinevalt. Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte
kanalit. Paketid liiguvad hüpetena, on järjekorrad. Sõnum jaotatakse pakettideks/tükkideks ja saadetakse minema läbi sidevõrgu. Ressursse kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Paketid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi (marsruutimine). Pakettkommutatsioonil puudub sideseansi loomisega seotud viivitus nagu kanalikommutatsiooni puhul aga arvestada tuleb teatud ajakuluga pakettide marsruutimisel erinevaid võimalikke teid pidi, mida pakuvad alternatiividena välja võrgusõlmed. Pakettkommutatsiooniga võrgus võistlevad erinevad ühendused ressursside pärast ja on võimalik, et kui nõudlus ressurside järele ületab kanali läbilaskevõime siis tekib ummik. Sellisel juhul ootavad paketid järjekorras üle kandmist tekitades viivitusi sideühenduses. Kui ummikud küllastavad ka järjekordade vaba mahu siis võib tekkida pakettide kadu
annaabi.ee 
