CLP PTI Andmed Päis HEC VCI VCI VCI VPI VPI GFC UNI User network interface CLP PTI Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 36 ATM kaadri formaat Aadress kujul VPI ja VCI (Virtual path identifier, Virtual channel identifier) need on parameetrid, mida muudetakse igas võrgu sõlmes vastavalt marsruutimis tabelitele PTI (Payload type identifier) kolme biti suurune väli, mis osutab andmete tüübile (hooldus, juhtimis, tühi, andmed) ja raku sisu muudatustele edastuse kestel Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 37 ATM kaadri formaat CLP (Cell loss priority) bitt, mida saab kasutada rakkude prioriteedi määramiseks ülekoormatud võrgus. Kui CLP="1" võib raku ülekoormuse korral kõrvaldada. CLP="0" korral on rakul kõrgem prioriteet
kõikidele võrgusüsteemi sisestele ruuteritele. Määrab „head“ ruuterid alamvõrkudesse informatsiooni ulatuvavuse alusel. 47. Token bus Saatmine toimub signaalikaadri alusel, mis 55. Võrkude turvalisus on andmete kaitstus käideldavuse, 39. Marsruuterid. on kaks põhilist ülesannet – 1. liigub järjest ühelt kasutajalt teisele, igale on muidugi määratud terviklikkuse või konfidentsiaalsuse rikkumise eest. Tavaliselt marsruutimis algoritmide ja protokollide töö tagamine. 2. ajapiirang, mille jooksul võib see luba tema käes olla. Enne eeldab turvalisuse tagamine andmete krüpteerimist ja paroolide kasutamist. Kasutatakse ka turvaprotokolli – sideprotokoll, mis krüpteerib, dekürpteerib üle Interneti edastatavaid sõnumeid. dekrüpteerimisel
Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Mõõdustikud - Marsruutimistabelid sisaldavad mingeid edastusteed iseloomustavaid mõõte, mille alusel töötavad marsruutimisalgoritmid. Keerukamad marsruutimis-algoritmid võivad kasutada mitme eri mõõdu kombinatsiooni. Mõõdumuutujatena võidakse kasutada teepikkust, usaldatavust, hilistust, ribalaiust, koormust, sidekulusid. 23. Marsruutimise protokollid Autonoomsüsteemide sisese suhtluse protokollid. RIP (Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll") on laialt realiseeritud lauaarvutite võrgutoodetes. Marsruutimistabel sisaldab järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t
puudumisel, NOTIFICATION kannab ette vigadest eelmises sõnumis, samuti kasutatakse ühenduse sulgemiseks. /// EHK BGP e piiri juurdepääsu protokoll. Saab alamvõrgu ulatuses informatsiooni naaber võrgusüsteemidest. Levitab ulatavuse informatsiooni kõikidele võrgusüsteemi sisestele ruuteritele. Määrab ,,head" ruuterid alamvõrkudesse informatsiooni ulatuvavuse alusel. 35. MARSRUUTERID ==> Marsruuteril on kaks põhilist ülesannet 1) marsruutimis algoritmide ja protokollide töö tagamine. 2) datagrammide edasi saatmine sissetulevast kanalist väljuvasse. /// ==> On olemas kolme tüüpi marsruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini
NOTIFICATION – kannab ette vigadest eelmises sõnumis, samuti kasutatakse ühenduse sulgemiseks. /// EHK BGP e piiri juurdepääsu protokoll. Saab alamvõrgu ulatuses informatsiooni naaber võrgusüsteemidest. Levitab ulatavuse informatsiooni kõikidele võrgusüsteemi sisestele ruuteritele. Määrab „head“ ruuterid alamvõrkudesse informatsiooni ulatuvavuse alusel. 35. MARSRUUTERID ==> Marsruuteril on kaks põhilist ülesannet – 1) marsruutimis algoritmide ja protokollide töö tagamine. 2) datagrammide edasi saatmine sissetulevast kanalist väljuvasse. /// ==> On olemas kolme tüüpi marsruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal
puudumine oluliselt võrgu jõudlust. Marsruuter (router, ruuter) loeb iga saabuva paketi IP-aadressi ja otsustab sisemiste mars- ruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Marsruuter võib olla eraldi disainitud seade, marsruuterina võib kasutada aga ka mitme võrgukaardiga arvutit, kui temal konfigureerida marsruutimis- tabelid. Eraldiseisvad marsruuterid on võrgust konfigureeritavad tavaliselt veebi, telnet- või ssh-protokolli kaudu. Marsruuter töötab IP-aadressidega, seega võrgukihis. Modem (modulaator-demodulaator) on seade, mis teisendab digitaalse signaali analoog- signaaliks ja vastupidi. Analoogsignaali kasutatakse telefoniliinis, TV-kaablis jm. andmete edastamiseks. Telefoniliinis edastatakse andmeid tänapäeval kahel meetodil.
annaabi.ee 
