Paso doble (hispaania keeles topeltsamm) on LadinaAmeerika tantsude hulka arvatav hispaaniapärane tants, mida tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi. Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavale ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab endast härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Paso doble'ile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi.
Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. · Rumba ,mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. · Paso doble-Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavale ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab endast härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Paso doble'ile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi
kogukaaluga 350 kg. Lisaks esitas ta ühe jõu- ja osavustriki tõukas üles 115 kilose tõstekangi ja laskis selle siis kukkuda turjale. Kõige selle juures ei olnud Lurich mingi koloss, vaid keskmist kasvu mees kuni 177 cm pikk ning oma parimas vormis umbes 90 kg raske. Erakordne oli Lurichi võime valitseda oma lihastikku, ta suutis lihasgruppe liigutada nii eraldi kui ka rühmiti. Vahel demonstreeris ta seda muusika saatel, valsi- või marsitaktis. Ühtlasi paistis ta silma ebatavalise painduvuse ja nõtkusega. Lurichi harmooniline kehaehitus paelus ka kunstnikke. Teda peeti mehe ideaaliks. Sealhulgas valdas ta ka 10 keelt. Georg propageeris ka tervislikke eluviise. Tema arvates olid suurimaiks tervise vaenlaseks alkohol ja tubakas. Seejärel asus ta ka Ameerikasse võistlema, olles ka seal üsna edukas. Vabamaadluses ühe vilunud ameeriklasega maadeldes vigastas ta kord kätt. Lurichi vigastust uurinud arstid
kirjeldusest tša-tša-tša: https://www.youtube.com/watch?v=xKeUpU446Xg Tempo on rahulik võrreldes liikumisega. Palju vetruvust kehas ja olemas ka teravad elemendid pööretel ja osadel liigutustel. Paso doble Pasodoobel ehk pasodoble (hispaania keeles 'topeltsamm') on Ladina- Ameerika tantsude hulka arvatav hispaaniapärane tants, mida tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi. Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavaga ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Pasodooblile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi.Taktimõõt on ¾, emotsionaalselt pingeline tants. Algselt oli see
5. "Garderoobid asuvad mitu korrust maa all, parklatega ühel tasandil: see määrab kenasti ära kultuurikandjate staatuse teie olete autod" (Postimees, Merle Jääger, "Kas uus on ikka parem kui vana?", 13.11.17) 6. "Mõnikord tundub, et suurte asjade tegemisel peaks otsustajatel seisma kõrval nutikas nõuandja, umbes nagu Kalevipojal oli siil! (Postimees, Tiiu Aro, "Maine maksab ka midagi", 10.11.17) 7. "Valsitaktis sooritatud tegevus toimub niisiis kergelt ja muretult, aga marsitaktis, vastupidi, käsu all ja veremaitsega suus" (Postmees, Geda Paulsen, "EKI keelekool: kas tegutseda valsitaktis või marsitaktis?", 29.09.17) 8. "Eestit kui tervikut tuleb hoida, muidu meil pole, mida Euroopaga ühendada" (Postimees, Neeme Korv, "Kui puudub tahe küsida", 24.09.17) 9. "Kogu meie elu on internetti kolinud või kolimas" (Postimees, Sirje Niitra, "Kui internetti pole", 08.10.17) 10. "Muinasjutud on vahel koledad" (Postimees, Heili Sibrits, "Mees, kes tegi Eesti filmid
olemasolu. See kajastub isegi tragöödia keele murdelises värvingus: koor laulab dooria murdes, näitleja aga esitab oma partiid atika murdes, mõninga lisandusega joonia murdest. Atika tragöödia kaksik-koosseis määrab ka tema välise struktuuri. Kui tragöödia, nagu see hiljem oli tavaline, algas näitlejate partiidega, siis see esimene osa, enne koori tulekut, moodustas proloogi. Selle järgnes parodos ("läbikäik"), koori tulek; koor sisenes kahelt poolt marsitaktis ja kandis ette laulu. Edasi järgnesid dialoogilised osad epeisodionid ("juurdetulekud", "vahelisandid"; nimetus tõendab ilmselt, et neid osi, mida kiiluti koorilaulude vahele, ei käsitatud algselt mitte põhi-, vaid lisaelemendina). Epeisodid vaheldusid stasimonidega ("seisulauludega"): viimased kandis ette koor orkestral seistes, harilikult pärast näitlejate eemaldumist. Tragöödia lõpposa pärast viimast stasimoni oli eksodos
annaabi.ee 
