viljandis". See laul tekitas tõeliselt kevade meeleolu. Soprani ja bassi käigud olid väga puhtalt ja kõlavalt välja lauldud. Laul oli köitev ja tekitas inimestes ühtekuuluvustunnet ning pani kõiki kaasa elama. Laulu lõpus kostus publikult vali aplaus, kuna esitus oli olnud suurepärane. Vahepalaks laulis Mariann Õmblus laulu ,,Kõige parem polka" ja saateks laulsid Viljandi muusikakooli neidudekoori õpilased. Järgnevalt tulid neidudekoori poolt esitusele laulud ,,Marsilaul", ,,Politseirock", ,,Suvelaul", ,,Lähme lapsed", ,,Mu suul ei ole sulgejat", ,,Kevadpidu".Solistide poolt kõlas vahealadeks palju hoogsaid lugusid . Kõik laulud olid suurejooneliselt esitatud ning noorte sümfooniaorkester muutis kontserdi palju huvitavamaks ja võimsamaks. Terve Pärimusmuusikaait oli täitunud kõlava lauluga. Neidudekoori vokaalne tase oli kõrge, sest kõik lauljad olid kas muusikakooli õpilased või vilistlased
senaatoriks. Ei saanud ooper ,,aidat" õigeks ajaks valmis. Kirjutas reekviemi poeedi mälestuseks. Arrigo Boito ja Giulio Ricordi õhutasid uut ooperit kirjutama. Elu lõpp Milaanos,tegeles heategevusega, avas haigla ja eakate muusikute kodu. Matustel oli poliitikuid,muusikuid, kultuuritegelasi. Ooperid on meloodiarikkad,hääl valitseb orkestri üle,kulminatsiooniks on suured ansambli ja kooristseenid. Kasutas Shakespearei,schilleri ja hugo kirjandust. Kuulamine: ooper ,,aida"-pasunad alguses,marsilaul,järsku hakkavad laulma, kõlab ,,gloria" Ooper ,,nabucco"-orjade koor, katkendlikult,hiilimislaul, valsirütm,tuttav laul. ,,rigoletto"-hertsogi aaria-tuttav laul, mees laulab taga it.k.,lõpus haige kõrge hääl. Fryderyk Chopin: Poola, sünd varssavi lähistel, isa koduõpetaja mõisas,hiljem pr.keele ja kirj.õpetaja. muusikaline anne avaldus varakult, võrreldud on Mozartiga. 7a kirjutas 2 poloneesi. Pianistivõimed tegid varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbri
veinijoomisel esitasid külalised kindlas järjekorras; palgatud lüüra- või vilepillimängija saatel: hümn, kommentaar, nõuanne, mis iganes meele järgi oli, või jätkati eelmise laulja teemat epiniikion kiidulaul võitja auks, võidulaul koori esituses tantsuliigutuste saatel võitja kojusaabumise puhul; algselt lahinguvõitjale, hiljem spordivõistluste võitjate auks embateerion aulose saatel lauldav sõjakas marsilaul hümnid eelkäijaks vaimudele lausutud nõidumissõnad; edasi arenes laul nimelise pöördumisega jumala poole, jätkus eepilise (st. jutustava, eepose laadis) osaga ja lõppes palvega pajaan (Apolloni auks) lauldav palve, sõnad ja muusika integreeritud, lauldi nii eraüritustel (lõunasöökidel või pulmades) kui ka avalikel (festivalid või lahingud) ditüramb Vana-Kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul Dionysose auks,
annaabi.ee 
