Igal aastal kasvatatakse maailmas u 44 miljonit tonni apelsini ja iga inimene sööb keskmiselt 8 kg aastas. Kõrghooaeg on aprillis ja novembris. Euroopas said apelsinid tuntuks 1850-ndatel aastatel. Apelsinipuud on Aasias kasvatatud üle 4000 aasta. Araablaste kaasabil on ta levinud Pärsiasse, Egiptusesse, Hispaaniasse ja Põhja- Aafrikasse. Vahemeremaades sümboliseerib apelsinipuu neitsilikkust ja abielu. Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist. . KIRJELDUS Igihaljas lõhnavate valgete õitega apelsinipuu kasvab 7-13m kõrguseks. Erinevalt sidrunipuust on apelsinipuu leherootsud tiivulised. Apelsine jaotatakse sordirühmadesse: valencia, nabaapelsinid, veriapelsinid jt. Kvaliteedinõuete poole pealt, siis valige ilusad terved, vigastusteta ja mustade plekkideta, mädanemistunnusteta viljad. Vältige liigselt pehmenenud vilju.
identiteediga, põhiidee: euroopalaste, indiaanlaste ja aafrika ,,rasside" segunemine ongi Brasiilia rahvusriigi aluseks. Kolmandaks, ,,rassilise demokraatia" ideoloogia on väga sügavalt mõjutanud brasiilaste eneseteadvust ehk mina-vaatepilti. Immigrantide grupid, kes on lisanud erinevust brasiilia rassilisse ja etnilisse koosseisu on: eurooplased (peamiselt Portugalist, Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Venemaalt), juudid, romad, araablased (Süüriast, Liibüast ja Maroccost), aasialased (Jaapanist, Hiinast ja Koreast).[6] Tänapäeval elab kõige rohkem indiaanlasi Põhja regioonis. Afro-brasiillased elavd Põhja ja Kirde regioonis ning asiaadid Lõuna ja Kagu regioonis. Eurooplaste järeltulijad moodustavad enmiku Lõuna regiooni osariikide rahvastikust.[6] Brasiilia Geograafia ja Statistika Instituud laseb Brasiilia elanikel end paigutada 5-est sobivaimasse kategooriasse: branco (valge), pardo (pruun), preto (must), amarelo (kollane ehk
Kreip sobib pardi, kana, sealiha ja vähiliste juurde, samuti segasalatite, juustukoogi, puuviljasalatite ja sorbeti kõrvale. Kreibiga võib retseptides asendada apelsini või ananassi. Kreibist saab värskendavat mahla. Apelsin Üks tuntumaid tsitrusvilju, mida läänemaailmas kasutatakse peamiselt mahla valmistamiseks. Apelsini kodumaaks loetakse Hiinat. Hiina õun ehk apelsin on maailma populaarsemaid puuvilju. Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist. Maitse on mahlane ja hapukas. Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega. Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid.
Kreip sobib pardi, kana, sealiha ja vähiliste juurde, samuti segasalatite, juustukoogi, puuviljasalatite ja sorbeti kõrvale. Kreibiga võib retseptides asendada apelsini või ananassi. Kreibist saab värskendavat mahla. Apelsin Üks tuntumaid tsitrusvilju, mida läänemaailmas kasutatakse peamiselt mahla valmistamiseks. Apelsini kodumaaks loetakse Hiinat. Hiina õun ehk apelsin on maailma populaarsemaid puuvilju. Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist. Maitse on mahlane ja hapukas. Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega. Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid.
annaabi.ee 
