Nii sai alguse valumüüritis e rooma betoon, mis on kaasaegse betooni eelkäija. Joonis 6. Akvedukt Pont du Gard 7 VARAKRISTLIK Katakombid olid umbes 20…25 m sügavusel asuvad kitsad ligikaudu 1 meetri laiused maa- alused käigud, mille mõlemal pool seintes oli 2…3 üksteise peal asuvat seinatühemikku kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Hilisemal ajal laiendati hauakambrid kabeliteks. Rahvahulkade jumalateenistuse pidamiseks hakati kasutama antiikajast tuntud basiilikat ja kuppelehitist. Varakristlik basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks. Basiilikate kõrval levisid kodakirikud. Erinevalt basiilikatest asuvad kodakirikute löövid ühise katuse all, on enamasti ühekõrgused ja puudub
keskel ka impeeriumi pealinna – Rooma, kus ta nii nagu mujalgi, sattus konflikti võimudega. Varakristlaste esimesteks kogunemiskohtadeks olid maa-alused matusepaigad, katakombid. Need olid umbes 20…25 m sügavusel asuvad kitsad ligikaudu 1 meetri laiused maa-alused käigud, mille mõlemal pool seintes oli 2…3 üksteise peal asuvat seinatühemikku kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Mõningase vahemaa tagant laienesid käigud ühele perekonnale kuuluvateks ruudukujulisteks hauakambriteks, mille seinad ja lagi olid kaetud freskodega. Tihti raiuti hauakambri lagi välja selliselt, et see meenutas ristvõlvi. Ajastu ehitusmälestisi: St Stefanose katakomb, 2. saj Püha Domitilla katatakomb, 2. saj Püha Peetri basiilika Roomas, 4. saj Sta Sabina basiilika Roomas, 4. saj
jõudes sajandi keskel ka impeeriumi pealinna Rooma, kus ta nii nagu mujalgi, sattus konflikti võimudega. Kuna kristlasi hakati taga kiusama, siis ei saanud nad koguneda avalikult. Nõnda said varakristlaste esimesteks kogunemiskohtadeks nende maa-alused matusepaigad, katakombid. Need olid umbes 20-25 m sügavusel asuvad kitsad ligikaudu ühe meetri laiused maa-alused käigud, mille mõlemal pool seintes olid 2-3 kordsed seinatühemikud kristlaste põrmude jaoks, mis olid suletud kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Teatud vahemaa tagant laienesid käigud ruudukujulisteks ühele perekonnale kuuluvateks hauakambriteks. Neis hauakambrites korraldati surnute mälestusmissasid ning varakristlaste ühiseid lihtsaid söömaaegu e. agaape. Katakombid olid ehitatud kindlas järjekorras: kõigepealt raiuti tuffi trepiastmed, mis viisid teatava sügavuseni, seejärel uuristati käigud ja hauakambrid, Õhku või/ja valgust tuli nendesse laes olevate ümmarguste või
annaabi.ee 
