Kreeka ehitusmälestised: • Apolloni tempel dooria stiilis, Korinthoses • Hera tempel dooria stiilis, Paestumis • Zeusi tempel arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril (5saj), Olümpias • Artemise dipteer joonia stiilis, Efesoses Vanakreeka skulptuur: • Arhailisest ajast alalisi meeste kujud KOURUS • Naisefiguur arhailisest ajastust KORE • Polykleitos odakandja, roomaaegne marmorkoopiad • Kettaheitja Myroni teos, tunneme ainult koopiate kaudu, originaalid pole säilinud • Kontrapost inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale (TUGIJALG), teisele ta ainult nõjatub (NÕIAJALG) • Need, kes tegid skulptuure, neil oli tähtis rohkem keha hoiaku tegemine mitte nägu • Kreeklased tegid pronksist, roomlased marmorist.
-4. sajandil e. Kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algselt värvilised. Näiteid: Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure (kore). Neil kõigil näol nn arhailine naeratus. * Vasikakandja * Türannitapjad Arhailise ja õitseaja piirile jääb * Kettaheitja, skulptor Myroni töö. Pronksist originaal hävinud, säilinud marmorkoopiad. Myron oskas hästi edasi anda kiireid liigutusi, energilisi jõupingutusi. Kreeka skulptuuri esimene õitseaeg oli 5. sajandi teisel poolel e. Kr. See on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik, rahulik. Inimesed on idealiseeritud, isikupäratud. Kujutati peamiselt jumalaid (kes aga olid inimese-kujulised!). Vahel ka riigimehi, olümpiavõitjaid. Sageli figuurid alasti, sest hinnati arenenud inimkeha. Kuulus skulptor oli Pheidias. Tema töid:
· panatenaiade rongkäiku kujutav reljeefiriba (155m, kulges naose seintel Athena kuju ümber) · Parthenoni viilualused skulptuurid pühendatud Ateena ülistamisele Pheidiase ÕPILASED: jätkavad mõõdukas aga suursuguses stiilis. Kujutavad inimemotsioone paatose ja zestideta. · Hegeso hauasteel Pheidiase koolkonna kõrval tuleks ära nimetada ka: KRESILAS ,,Periklese portree" Näojooned on idealiseeritud. Algselt pronksist, säilinud roomlaste marmorkoopiad. · Nike templi balustraadi friis Ateena akropolil. Sandaali jalast võttev Nike: maitsekus ja virtuoosne tehnika meisterlik kehavormide ja riide kujutamine maalilisus ja liikumine Hilisklassika e teine õitseaeg e kaunis stiil 4. saj eKr o Taandub pidulik, enesekindel rahu o Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. o Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele.
Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid kuroseid ja riietatud neiukujusid koresid. Kreeka skulptuur iseseisvus kiiresti ja arenes realismi suunas. Kujunes nn klassikaline näotüüp kitsas nina laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. Kunstniku ei huvitanud mitte konkreetne inimene, vaid inimene üldse, inimene oma parimas variandis. Klassikalisel ajastul osati juba skulptuurile anda kõikvõimalikke poose, parim näide Myroni ,,Kettaheitja" (säilinud rooma marmorkoopiad). Täiustus lihaste modelleerin. Kujur Polykleitos mõõtis inimesi ning töötas välja ideaalse inimese proportsioonid. Tema ,,Odakandja" skulptuuri vaadates oli see madal jõuline figuur. Klassikalise ajastu kuulsaim kujur oli Pheidas, kes kujundas suure osa Ateena akropolist, lisaks maailmaime Zeusi kuju Olümpias. Hellenismiajal hakkas kunstnikke enam huvitama inimisiksus, tema individuaalne välimus ja tunded. Portreelahendused muutusid veenvamaks, valitsejaid idealiseeriti
annaabi.ee 
